3-2-1-44-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. märtsil 2000. a Asta Hanschmidti hagis Maire-Barbara Risti ja Tallinna linna vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Vernik,vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. märtsil 2000. a Asta Hanschmidti kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. märtsi 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/279/99. Istungist võttis osa hageja esindaja vandeadvokaat K. Roosalu. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu 29. detsembri 1998. a otsusega jäeti rahuldamata Asta Hanschmidti hagi tunnistada TsK §-de 72 lg 1 p 6; § 51 lg 1 ja 62 lg 1 alusel kehtetuks 27. märtsil 1972. a Tallinna linna ja Juline Brachmanni vahel sõlmitud Põllu 9/Silla 10 majavalduse ostu-müügileping. Lepingu sõlmimisel esindas ostjat J. Brachmanni volitatud isik Hasso Lepik. Enne lepingu sõlmimist
alusel volinikuna tegutsev isik teadis või pidi teadma volitaja surmast. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastustajad M.-B. Rist, Tallinna linn ning kolmas isik A. Anni peavad kassatsioonkaebust põhjendamatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub. Vaidlustatud lepingu sõlmimise ajal reguleeriti volikirja kehtivuse lõppemist TsK §-s 72 ja selle tagajärgi §-s 73. TsK § 72 lg 1 p 6 järgi lõppes volikirja kehtivus ka selle väljaandnud isiku surmaga. TsK § 73 lg-s 2 sätestati, et õigused ja kohustused, mis on tekkinud volikirja saanud isiku tegude tagajärjel enne seda, kui see isik sai teada või pidi teada saama volikirja kehtivuse lõppemisest, säilitavad jõu volikirja väljaandjale ja tema õigusjärglastele kolmandate isikute suhtes. Seda eeskirja ei kohaldata, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et volikirja kehtivus on lõppenud. Osutatud norm oli kehtestatud eesmärgiga kaitsta isikute huve, kelle ees esinemiseks volikiri oli antud. Volitaja surma tõttu kehtivuse kaotanud volikirja alusel sõlmitud tehingust tekkisid õigused ja kohustused mitte volitajal, vaid tema õigusjärglastel. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. märtsi 1999. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. A. Kull, H. Jõks, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.