3-2-1-10-00
Tartus 14. veebruaril 2000. a Renerki Kaubanduse OÜ hagis AS Schenker-BTL vastu kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas kirjalikus menetluses 24. jaanuaril 2000. a läbi Renerki Kaubanduse OÜ erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 1999. a määruse tsiviilasjas nr II-2/1308/99. I Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu 24. septembri 1999. a määrusega keelduti Renerki Kaubanduse OÜ hagi menetlusse võtmisest ja tagastati see TsMS § 149 lg 4 alusel hagejale, kuna kohtu määratud tähtpäevaks oli tasumata riigilõiv. Hagis nõuti AS-lt Schenker-BTL 1 117 884 krooni 30 senti. Hagiavalduse väitel tellis hageja kaupade Leedust Eestisse toimetamise kostjalt. Kostja kasutas tellimuse täitmiseks oma haagist, mida vedas AS Seir auto ja autojuht. 17. märtsil 1999. a rööviti Ikla-Pärnu vahelisel maanteel autoveok ja haagis koos hageja kaubaga. Röövimise suhtes on algatatud kriminaalasi, kuid kurjategijad ja kaup on leidmata. Kostjal oli võimalik ette näha ja hoiduda asjaoludest, milliste tagajärjel kauba kaotsiminek toimus. Riigilõivu tasumata jätmist põhjendas hageja sellega, et kuigi nõue esitati veolepingu alusel, oli tegemist kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt vabastatakse hageja riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 alusel riigilõivu tasumisest kuriteo või haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis. Kriminaalmenetluse koodeksi § 42 lg 2 järgi on lõivuvaba kriminaalasjas esitatud, samuti kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest tulenev tsiviilhagi. Kuigi kuriteo fakti kohta algatati kriminaalasi, puudub asjas jõustunud kohtuotsus ja pole kindlaks tehtud kuriteo toimepannud isikuid. Seega ei ole tuvastatud hagejale varalise kahju tekitamine kuriteoga ning tal tuli tasuda riigilõiv. II Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 eesmärgiks on vabastada riigilõivu tasumisest isik, kes nõuab talle kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Sellest tulenevalt kuulub riigilõivu tasumisest vabastamisel tuvastamisele vaid see, kas kahju, mille hüvitamist nõutakse, on tekitatud kuriteoga või mitte. Hagiavaldusele lisatud materjalidest ilmnes kahju tekitamine kuriteo läbi. Osundatud riigilõivuseaduse säte ei sea riigilõivu tasumisest vabastamist sõltuvusse sellest, kas kostjaks on süüdimõistetu või isik, kes võib kanda tsiviilvastutust süüdimõistetu poolt kuriteoga tekitatud kahju läbi. Seega on väär seisukoht, et kuna hagi esitati rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni alusel, siis ei ole tegemist kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudega. Ekslik on apellatsioonikohtu seisukoht, et riigilõivu tasumisest on vabastatud ainult isikud, kellele
kuriteoga kahju tekitamise osas on jõustunud kohtuotsus. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist hageva isiku riigilõivust vabastamise sidumist jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas ei saa pidada õigeks juhul, kui hagi esitatakse isiku vastu, kes kannab tsiviilvastutust kuriteo toimepanemise korral või kurjategija eest. III Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 363 p 2 alusel. Kuriteo fakti kohta, millega väidetavalt kahju tekitati, on algatatud kriminaalasi. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 alusel vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja kuriteoga või haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis. Kuigi kriminaalõiguslikult ei saa olla kuritegu ilma kuriteo subjektita ja põhiseaduse § 22 järgi ei või kedagi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, oleks riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 mõttes kuriteo sidumine jõustunud kohtuotsusega vastuolus osundatud normi mõtte ja eesmärgiga. Kuritegude ennetamine ja neid toime pannud isikute avastamine on üks riigi ülesandeid. Vabastades riigilõivu tasumisest vaid isikud, kellele kahju tekitajate kohta on jõustunud kohtuotsus, satuksid põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda isikud, kellele on kahju tekitatud kuriteo tunnustega teoga, kuid nende tegude toimepanijate suhtes pole jõustunud kohtuotsust. Osundatud normi eesmärgiks on võimaldada nõuda isikul, kes on kandnud kahju teo läbi, millel on kuriteo tunnused, selle kahju hüvitamist ilma riigilõivu tasumata. Hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamisel ei saa ette otsustada, kas hageja valitud kostja kannab tsiviilvastutust kuriteoga tekitatud kahju eest või mitte. Samuti võib asja sisulisel lahendamisel selguda, et kahju pole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. TsMS § 57 lg 1 kohaselt ei pea isik riigilõivuseaduses sätestatud juhtudel riigilõivu riigituludesse tasuma. Sama paragrahvi lõikes 3 tehakse vahet, kas isik on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagi esitamisel või ka hagi rahuldamata jätmisel. Kolleegium leiab, et riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 eesmärgile vastab, kui hagi esitamisel vabastatakse riigilõivu tasumisest ka isik, kes nõuab kahju hüvitamist, mis on tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Hageja vabastamine riigilõivu tasumisest ei välista hagi rahuldamisel selle sissenõudmist kostjalt TsMS § 64 lg 1 alusel. Kui hagi jääb rahuldamata, siis kuulub hagejalt riigilõiv sissenõudmisele kohtuotsusega TsMS § 64 lg 2 alusel. Eelnevast tulenevalt peab kolleegium õigeks vabastada hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest ka hageja, kes nõuab kahju hüvitamist, mis on tekitatud teoga, millel on kuriteo tunnused, kuid mille toimepanija suhtes pole veel jõustunud kohtuotsust. Kuna kriminaalmenetluse koodeks ei reguleeri tsiviilmenetlust ja selles riigilõivust vabastamist, siis saab KrMK §-s 42 lg 2 sätestatu, et lõivuvaba on samuti kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest tulenev tsiviilhagi, tähendada nende tsiviilhagide riigilõivust vabastamist, mis jäeti kriminaalasjas otsuse tegemisel läbivaatamiseks tsiviilmenetluse korras. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5 kolleegium m ä ä r a s:
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 1999. a määrus ning Tallinna Linnakohtu 24. septembri 1999. a määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja tagastamise kohta ning saata hagiavaldus Tallinna Linnakohtule menetlemiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada Renerki Kaubanduse OÜ-le 18. novembril 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.