lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-9-00

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.02.2000

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-9-00
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.02.2000
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1228
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-9-00

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. veebruaril 2000. a Svetlana Galadžjani hagi Missak Galadžjani vastu ühisvara jagamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik, vaatas

24.jaanuaril 2000. a kirjalikus menetluses läbi Missak Galadžjani kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. septembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/779/99. I Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud poolte abielu sõlmimine 28. oktoobril 1977. a. Abielust sündisid pojad Gevork (29. augustil 1978. a) ja Andrei (27. jaanuaril 1984. a). Poolte abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 6. veebruari 1996. a otsusega. 22. oktoobril 1977. a eraldati kostjale elamukooperatiivis Majak 1-toaline korter asukohaga Tallinnas Õismäe tee 69-5 ja selle eest tasus kostja 20. mail 1975. a 1840 rubla 40 kopikat. 17. novembril 1980. a eraldati kostjale ja tema perele samas kooperatiivis vaidlusalune 2-toaline korter, mille eest 22. oktoobril 1980. a on tasutud 1456 rubla 76 kopikat. Ei ole tuvastatud, et vaidlusalune korter oleks soetatud osaliselt kostja lahusvara arvel. Hageja nõudis 190 000 kroonise osamaksu sundvõõrandamist ja poolt ehk 95 000 krooni sellest. Ülejäänud ühisvara jagamise osas kinnitas kohus poolte kokkuleppe. Tallinna Linnakohtu 7. mai 1999. a otsusega jagati poolte ühisvara ja tunnistati kummagi omandiõigust ? osale Õismäe tee 69-40 asuva korteri osakust maksumusega 95 000 krooni. Hagi osamaksu sundvõõrandamiseks jättis kohus rahuldamata. Otsuse kohaselt soetati vaidlusaluse 2-toalise kooperatiivkorteri osamaks poolte abielu kestel ja see kuulub ühisvara hulka. Asjaõigusseaduse § 29 kohaselt on asja väärtuseks kohalik keskmine müügihind ja eksperthinnangu kohaselt on vaidlusaluse korteri turuväärtus 190 000 krooni. Abielu kestel soetatud ühisvara jagamisel juhindus kohus perekonnaseaduse (PkS) § 14 lõikest 1, mille kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega on osamaks 190 000 krooni väärtuses poolte ühisvara, mis tuleb jagada kooskõlas PkS § 19 lõikega 1 võrdselt. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus muutis 24. septembri 1999. a otsusega linnakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse lõppjärelduse muutmata. Tõendatud on, et enne abiellumist maksis apellant 20. mail 1975. a 1-toalise Õismäe tee 69-5 korteri osakust 1840 rubla 40 kopikat ehk 40%. Selle kohta, kes ja millal tasus selle korteri ülejäänud osamaksu või kas see üldse tasuti, ei ole tõendeid esitatud. Kostja ei ole väitnud, et enne abiellumist oleks ta maksnud osamaksust rohkem kui 40%. 19. novembril 1980. a eraldati pooltele 2-toaline korter Õismäe tee 69-40. 22. oktoobril 1980. a tasus kostja täiendavalt korteri osamaksu summas 1465 rubla 76 kopikat. Selle kohta, kui palju korteri eest kokku tasuda tuli japoolte poolt tasuti, ei ole kohtule tõendeid esitatud. Hageja ei eitanud, et 2-toalise korteri osamaksu hulka arvestati 1-toalise
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

korteri eest tasutud osamaks. PkS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara. Vaidlusaluse 2toalise korteri osamaksu elamuühistus tasusid pooled abielu ajal, seega on see nende ühisvara, vaatamata sellele, et selle soetamiseks kasutati ka kostja poolt enne abielu tasutud 40 % 1-toalise korteri osamaksust. Küll saab ühisvara soetamine lahusvara arvel omada tähtsust ühisvara jagamisel. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Ühisvara võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumine kostja kasuks ei oleks aga põhjendatud ega õiglane. Apellant on õigeks võtnud, et enne abiellumist oli hageja omandis maja Ukrainas, mis müüdi abielu ajal. Kuigi kostja väitis, et ta ei tea, mis maja müügist saadud rahaga tehti, ei ole ta väitnud, et see raha oleks kulutatud üksnes hageja huvides. Kuna maja müüdi abielu ajal, siis eeldatavalt kulutati sellest saadud raha pere huvides. Poolte abielu lahutamisel jäeti lapsed ema juurde. Poeg Gevork on täisealine, alaealine Andrei elab endiselt emaga. Ka seda asjaolu tuleb ühisvaras poolte osade määratlemisel arvestada. Seega esinevad PkS §-s 19 lg 2 p 1 sätestatud asjaolud, mistõttu sama paragrahvi lõike 2 p 3 alusel ei saa abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda. II Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ringkonnakohus jõudis tõendite hindamisel vastuolulistele järeldustele, leides, et enne abiellumist tasus kostja 40% 1-toalise korteri maksumusest, kuid 2-toalise korteri osamaksu tasusid pooled abielu kestel. 22. oktoobril 1980. a tasusid pooled täiendavalt 1465 krooni 76 senti 1- toalise korteri eest. Kostja väidab, et selle summa tasus tema. Seega on väär ringkonnakohtu seisukoht, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, kes ja millal tasus 1-toalise korteri osamaksu. Kohus jagas osamaksu korteri ehitusmaksumuse alusel, mis vastab korteri turuhinnale. Selline abikaasade ühisvara jagamine on seaduslik elamuühistule kuuluva korteri puhul. Kostja ei ole aga elamuühistu, vaid korteriühistu liige ning tulenevalt korteriühistuseaduse §-dest 2 lg 1 ja 5 lg 1 korteriomanik (korteriomandi omanik). Korteriühistu liikme osamaks tuli määrata lähtudes korteriühistuseaduse §-st 7 lg 1. Oluline on see, millal moodustati korteriühistu ja kas korterite erastamine korteriühistus toimus abielu ajal. III Vastus kassatsioonkaebusele Hageja peab vastuses kassatsioonkaebusele kaebust põhjendamatuks ja palub see rahuldamata jätta. Õige on kohtu järeldus, et enne abiellumist maksis kostja 40% 1-toalise korteri osamaksust. Sellega ei ole vastuolus järeldus, et 2-toalise korteri osamaksu omandasid pooled abielu kestel, tasudes selle eest koos. Neid kohtu järeldusi ei vaidlustanud kostja apellatsioonkaebuses.

22.oktoobril 1980. a tasusid pooled ühiselt 1465 rubla 76 kopikat 2-toalise korteri osamaksu. Sellisele järeldusele tuli ka linnakohus ning seda ei vaidlustatud apellatsioonkaebuses. Ka ei võimalda TsMS § 353 lg 3 kontrollida, kas kostja vaidlustatud apellatsioonikohtu järeldus kõnesoleva asjaolu tõendamatuse kohta on õige või mitte.

Poolte osamaksu tasumise ajal oktoobris 1980. aastal oli Majak registreeritud elamuehituskooperatiivina ja see on samastatav elamuühistuga. Selles, et osamaksu väärtus on 190 000 krooni, leppisid pooled kokku juba linnakohtus ja seda ei vaidlustanud kostja ka apellatsioonkaebuses. IV Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud pole seda, et enne abiellumist eraldati kostjale 1-toaline korter nr 5 elamus Tallinnas Õismäe tee 69 ja ta oli selle eest tasunud osamaksu 1840 rubla 40 kopikat, mis moodustas selle korteri osamaksust 40%. Samuti ei vaidlustatud seda, et 1465 rubla 76 kopikat osamaksu tasuti ja 2toaline korter elamukooperatiivis Majak Õismäe tee 69-40 eraldati abielu kestel. Eeltoodu tuvastamisel pole rikutud protsessiõiguse norme. Asjas pole oluline, et 22. oktoobri 1980. a kviitungil on maksjana märgitud kostja nimi. Samuti pole tähtsust sellel, kas nimetatud kviitungi järgi tasuti abielu kestel 1- või 2-toalise korteri osamaksu. PkS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara. Seega on apellatsioonikohus põhjendatult lugenud osamaksu 2toalise korteri eest Tallinnas Õismäe tee 69-40 abikaasade ühisvaraks. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks ja lõikes 2 sätestatakse asjaolud, milliste esinemisel võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Apellatsioonikohus leidis, et PkS § 19 lg 2 p 3 alusel võiks osade võrdsusest kõrvale kalduda kostja huvides, sest ühisvara omandati osalt kostja lahusvara arvel. Samas leidis apellatsioonikohus, et PkS § 19 lg 2 p 1 alusel tuleks osade võrdusest kõrvale kalduda hageja huvides. Eelnevast tulenevalt jagas apellatsioonikohus ühisvara võrdselt ja see on kooskõlas seadusega. Tõendite alusel on apellatsioonikohus leidnud, et endine elamukooperatiiv Majak on elamuühistu ja jaganud osamaksu elamuühistus.Kostja pole varasemas menetluses kordagi väitnud, et ta on korteriomandi kui kinnisasja või eluruumi kui vallasasja omanik ja et endine elamukooperatiiv Majak on korteriühistu korteriühistuseaduse § 2 mõttes või sama seaduse § 16 alusel. Toimikust ei nähtu, et selliste asjaolude kohta oleks ühtegi tõendit esitatud. Korteriomandiseaduse § 5 järgi tekib korteriomand kinnistusraamatusse kandmisega. Juhindudes TsMS §-st 362 p kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. septembri 1999. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. A. Kull, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.