3-2-1-1-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. jaanuaril 2000. a Arry Hango hagi Kaie Nehringu ja Sulev Nehringu vastu eluruumist väljatõstmiseks, kaevu tunnistamiseks maa oluliseks osaks ning Kaie Nehringu vastuhagi Arry Hango vastu 77 835 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil 13. detsembril 1999. a läbi Arry Hango kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-294/99. Istungist võtsid osa hageja A. Hango ja kostja K. Nehring ning tema esindaja vandeadvokaat K. Kuusmaa. I Asjaolud ja varasem menetluse käik Tartu Maakohus rahuldas 26. jaanuari 1995. a otsusega Arry Hango hagi ja mõistis Kaie Nehringu ebaseaduslikust valdusest välja Haaslava Vallavalitsuse 20. septembri 1993. a korraldusega nr 158 hagejale tagastatud Kangro nr 38 elumaja Kuuste vallas Tartumaal. Sama otsusega jättis kohus rahuldamata kostjate eluruumist väljatõstmise nõude. Kohus leidis, et vara tagastamisel hagejale jäi poolte vahel püsima elamuõiguslik suhe. Eluruumist väljatõstmise nõue saab tuleneda ainult elamuseadusest. Kuna hageja ei tunnista üürisuhet, ta ei ole teinud kostjatele ettepanekut üürilepingu sõlmimiseks ega nõudnud üüri, siis ei saa kohaldada ES § 54 lg 1 p 1. Kuna ei ole tuvastatud kooselu võimatuse aluseks olevaid asjaolusid, siis ei kuulu hagi rahuldamisele ka ES § 41 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 1995. a otsusega.
eest 6 986 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus tühistas 4. oktoobri 1999. a otsusega maakohtu otsuse K. Nehringu eluruumist väljatõstmise osas ja lõpetas selles nõudes menetluse. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas A. Hango hagi K. Nehringu väljatõstmiseks Kangro nr 38 elumajast eluruumi kasutamise õigusliku aluse puudumise motiivil teist korda. Samas vaidluses on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 1995. a otsus tsiviilasjas nr II-2-124/95, millega mõisteti AÕS § 80 alusel K. Nehringu ebaseaduslikust valdusest välja A. Hango valdusse Kangro nr 38 elumaja. TsMS § 217 p 3 kohaselt tuleb lõpetada menetlus, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus. II Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses leidis hageja, et ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, lõpetades TsMS § 217 p 3 alusel menetluse K. Nehringu elumajast väljatõstmise nõudes. Hagi, mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus, oli esitatud K. Nehringu väljatõstmiseks elumajast ES §-des 41 lg 1 p 1, 44 ja 45 sätestatud alustel, mitte rakendades ES § 67 sätteid. Kostja ei kasutanud eluruume üürilepingu alusel vaid seadusliku aluseta. Tartu Maakohus kohaldas ES § 67 ja luges üürilepingu sõlmituks kuni 1. juulini 1997. a. Hageja pöördus avaldusega kohtuotsuse täitmiseks täitevametisse ja palus elumaja nõuda välja K. Nehringu võõrast ebaseaduslikust valdusest. Kuna seda ei tehtud, K. Nehring keeldus eluruumi üürilepingu sõlmimisest ja ei ole jätkuvalt maksnud eluruumi kasutamise eest, siis esitas ta hagi kostjate eluruumist väljatõstmiseks ES §-des 4 lg 1 ja 54 lg 1 p 1, 57 lg 2 ning ORAS §-des 12 lg 1 ja 121 lg 7 kehtestatud alustel. III Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja K. Nehring jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. IV Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja kassatsioonkaebuse väidete ja kostja K. Nehring ning tema esindaja vastuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega lõpetati menetlus A. Hango hagis K. Nehringu vastu eluruumist väljatõstmiseks. Ringkonnakohus on ekslikult menetluse lõpetanud TsMS § 217 p 3 alusel. Kohus lõpetab TsMS § 217 p 3 alusel menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus. Vastavalt TsKS § 146 lg 2 p 5 (TsMS § 147 lg 2 p 5) märgiti asjaolud, millega hageja põhjendas oma nõuet, hagiavalduses.
rahuldamata põhjusel, et tähtajatult sõlmitud eluruumi üürileping loeti ES § 67 kohaselt sõlmituks viieks aastaks. Kohus leidis, et ei ole tõendatud ES § 41 lg 1 p1, § 44 ja § 45 rikkumine.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.