Kohtulahend

Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonkaebuses paluvad võlausaldajad Veljo Haamer ja Peeter Parvelo tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses. Kohtud jätsid kohaldamata PankrS § 13 lg 3 sätestatu. Linnakohtul puudus selle sätte kohaselt õigus asja sisuliselt lahendada. Võlausaldajate kohtuistungile mitteilmumisel tulnuks pankrotiavaldus jätta läbi vaatamata. Võlausaldajad ei nõustu nendelt pankrotimenetluse kulude välja mõistmisega. Võlgnik kassatsioonkaebust ei tunnista, sest tegemist on teadvalt vale pankrotiavaldusega ning pankrotimenetluse kulude jätmine võlausaldajate kanda on seepärast põhjendatud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel PankrS § 13 lg 3 sätestab üheselt, et kohus jätab pankrotiavalduse läbi vaatamata, kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile või kohtuistungile. See pankrotiseaduse säte omab protsessuaalse sanktsiooni tähendust pankrotiavalduse esitaja vastu, et tagada tema kohtusse ilmumine esitatud avalduse arutamiseks ja vältida järelemõtlematu pankrotiavalduse esitamist. Kohtuotsust tehes asus kohus asja sisuliselt arutama, milleks tal pankrotiseaduse kohaselt alus puudus. Kuna ringkonnakohtul ei olnud seaduse kohaselt valikuvõimalust ja asja sisulise lahendamise ja asja läbivaatamata jätmise instituudi õiguslikud tagajärjed on erinevad, siis ei ole asjakohane ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt nii pankrotiavalduse otsusega rahuldamata jätmisel kui ka määrusega läbi vaatamata jätmisel on sama õiguslik tagajärg " pankrotti välja ei kuulutata. Avalduse läbi vaatamata jätmine PankrS § 13 lg 3 alusel ei välista iseenesest ajutise halduri tasu (PankrS § 121 lg 5 ja 6) väljamõistmist pankrotiavalduse esitajatelt, kuigi seadus seda otseselt ei reguleeri. Kohtu nimetatud ajutisel pankrotihalduril on algatatud pankrotimenetluses kohtu määramisel õigus oma ülesannete täitmise eest saada tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks. Avalduse läbi vaatamata jätmisel PankrS § 13 lg 3 alusel on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kohustatud PankrS § 121 lg 6 mõtte kohaselt kulutused kandma analoogiliselt PankrS § 98 lg 4 sätestatuga. Ebaõige oli aga võlausaldajate suhtes solidaarvastutuse rakendamine pankrotimenetluse kulude osas. Seadus ei anna alust pankrotimenetluse kulude solidaarseks väljamõistmiseks. Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 1999. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Peeter Parvelole 29. juulil 1999. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.