Kohtulahend

Tootmiskoondise Eesti Tööstus Ehitusettevõttele Estrev anti noorte elamukompleksi kümne elamu (120 korterit) ehitamiseks 1,06 ha linna maad tähtajatuks kasutamiseks. Ehitusettevõtet Estrev kohustati kindlustama elanikest vabastatud hoonete valve nende lammutamiseni ja p 1.2 kohaselt esitama elamu ja hoone lammutusaktid Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroole ja Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ametile. Tõendatud on, et Nõmme Linnosa Valitsuse eraldatud eluruumid ei olnud G. Petri"inile vastuvõetavad. Linnakohtu otsuse motiividel on kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimise vajalikeks tingimusteks kahju olemasolu kannatanul, põhjuslik seos tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus ning kahjutekitanu süü. Linnakohus leidis, et G. Petri"ini seletustest ei selgunud, kes põhjustas Põllu 145 asuva elamu põlengu ja lõhkamistega tekitatud varalist kahju. Varalise kahju olemasolu ja kahju suurus on oletuslikud ja tõendamata. Kuna kostja loobus hagejast AS-st Etre ja palus asja arutada hageja puudumisest hoolimata, jättis kohus kostja viite AS-le Etre õigusliku hinnanguta. Linnakohtu otsuse kohaselt peab moraalse kahju tõendama kostja. Kostja väited talle tekitatud moraalsest kahjust, mille põhjustasid elamise ebamugavus, füüsilised kannatused ja ülemäärane stress oma õiguste kaitsel toimepandud omavoli vastu, on paljasõnalised. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. juuni 1999. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutis linnakohtu otsuse põhjendusi ning muutis resolutsiooni. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt tuleb lõpetada menetlus AS Etre osas seoses hagist loobumisega ja G. Petri"ini vastuhagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukohaga, et Tallinna linna süü G. Petri"inile kahju tekitamises ei ole tõendatud. Kohus on põhjendatult jätnud Tallinna linna osas varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Moraalset kahju ei ole hageja tõendanud. Ringkonnakohus parandas linnakohtu otsuses olnud ebatäpsused. Kostjana tuli käsitleda Tallinna linna, mitte linnavalitsust. TsÜS § 6 lg 3 alusel loetakse juriidiliseks isikuks kohalikku omavalitsusüksust. Vastuhagi esitanud isik ei ole mitte kostja, vaid hageja. Kuna AS Etre osas loobuti nõudest, siis tuli menetlus AS Etre osas lõpetada TsMS § 217 p 4 alusel, mitte jätta vastuhagi üldiselt mõlema kostja osas rahuldamata. Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse, kuna kohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Kostja väidete kohaselt ei loobunud ta nõudest AS Etre vastu, vaid ainult nõustus sellega, et asi lahendatakse ilma AS Etre kohalolekuta, kuna AS Etre esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Ringkonnakohus ei pööranud sellele asjaolule tähelepanu. Samuti ei märganud ringkonnakohus ka seda, et kui tegu oleks olnud hagist loobumisega, siis pidanuks linnakohus selgitama enne hagist loobumise vastuvõtmist TsMS § 182 lg 3 kohaselt hagist loobumise tagajärgi. Kohtuistungi protokoll niisugust toimingut ei kajasta. Kostja leiab, et linnakohtul tulnuks teha menetluse lõpetamise kohta kirjalik määrus, kuna sellise määruse tegemine takistab asja edasist menetlust ning selle peale võib edasi kaevata. Kolleegium leidis, et G. Petri"ini kassatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ning

apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus on vääralt lõpetanud menetluse, viidates hagist loobumisele. Kooskõlas TsMS § 76 lõikega 1 asendas linnakohus G. Petri"ini taotlusel vastuhagis kostja AS Etre Tallinna linnaga (t lk 73). Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et Tallinna Linnakohtus (t lk 118) on kostja (vastuhagis hageja) soovinud asja sisuliselt lahendada ilma hageja AS Etre osavõtuta, mida kinnitab asjaolu, et kohus rahuldas kostja esindaja taotluse arutada vastuhagi ilma põhihagi hagejata. Pärast menetluse lõpetamist Tallinna linna ja AS Etre hagis G. Petri"ini vastu, ei ole kohus AS Etret kohtuistungile kutsunud ega ka G. Petri"ini hagi AS Etre vastu menetlenud. Seega on apellatsioonikohus ebaõigesti leidnud, et kostja loobus hagist AS Etre vastu, ja on ekslikult teinud otsuse AS Etre osas menetluse lõpetamiseks. Kuna tegemist ei olnud hagist loobumisega, siis ei pidanud linnakohus enne hagist loobumise vastuvõtmist TsMS § 182 lg 3 alusel selgitama hagist loobumise tagajärgi. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. juuni 1999. a otsus osas, millega lõpetati menetlus AS Etre osas seoses hagist loobumisega. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Izotovi poolt G. Petri"ini nimel 27. juulil 1999. a tasutud kautsjon G. Petri"inile. Eesistuja J. Odar Liikmed A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.