lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-103-99

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.11.1999

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-103-99
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.11.1999
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
947
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-103-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. novembril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kostja AS Hansapank esindaja vandeadvokaat V. Kõve osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. oktoobril 1999. a AS Hansapank kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 1999. a otsuse AS Erak-Puidutööstus (pankrotis) hagis AS Hansapank vastu 178 665 krooni 90 sendi saamiseks. AS Erak-Puidutööstus (pankrotis) esitas 28. aprillil 1998. a Tallinna Linnakohtule hagi AS-lt Hansapank 178 665 krooni 90 sendi saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled

13.märtsil 1997. a arvelduskontolepingu. 4. detsembril 1997. a võttis kostja hageja arvelduskontolt ilma viimase nõusolekuta maha 178 665 krooni 90 senti, märkides selgitusena "tasaarvlemine". Hageja kontolt selle summa mahavõtmine on seadusevastane. See on vastuolus krediidiasutuste seaduse §-dega 45, 47 ja 87, sularahata arvelduste eeskirjade p-dega 4 ja 46 f ning TsK §-ga 234. Hageja palus hagi rahuldada, tuginedes PankrS § 43 lg 1 p-le 1, § 42 lg-tele 1 ja 2 ning § 45 p-le 1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja omandas hageja vastu 200 000 krooni suuruse nõude AS-lt Hansa Liising 2. detsembri 1997. a nõude loovutamise lepinguga. Nõude loovutamise kuupäeval oli hageja arvelduskontol 4 338 krooni 24 senti. Selle summa osas tasaarvlemist ei teostatud. Peale nõude loovutamist laekus hageja arvele 178 665 krooni 90 senti. Kuna hagetava summa osas tekkis hagejal kostja vastu nõue peale seda, kui ta omandas nõude hageja vastu, siis oli kostja tegevus tasaarvlemisel kooskõlas TsK § 234 lg-ga 2 ja PankrS § 68 lg-ga 4. Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 1999. a otsusega hagi rahuldati. Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud hageja arvelduskontolt vaidlusaluse summa mahavõtmine kooskõlas TsK § 234 lgga 1 ja PankrS §-ga 68. Hagejal puudus panga suhtes samaliigiline nõue. Krediidiasutuste seaduse ja sularahata arvelduste eeskirjade mõtte kohaselt on arveldusleping tehing, mille kohaselt krediidiasutus kohustub avama kliendile konto ja vahendama kliendi operatsioone kontol oleva rahaga ning ülekande teel kliendi sularahata makseid, klient aga kohustub selle eest tasuma. Arvelduslepingu mõttest lähtudes annab tehing pangale õiguse tasaarveldada vaid selliseid nõudeid kliendi vastu, mis on seotud konto krediteerimise ja pangateenuste eest maksmisega. Kostja tegevus oli vastuolus ka pankrotiseaduse mõttega. Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada kõigi võlausaldajate seaduslike õiguste ja huvide kaitse. Kostja asetas end eelistatud olukorda ja rahuldas oma nõude pankrotimenetlust eirates. Tallinna Ringkonnkohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Linnakohus on õigesti leidnud, et tulenevalt TsK § 234 lg-st 1, PankrS §-st 68 ja sularahata arvelduste eeskirjadest puudus kostjal arvelduskontolt raha mahavõtmiseks seaduslik alus. Hansapanga üldtingimustest nähtub, et konto kasutamine toimub konto omaniku kaudu tema korralduste alusel. Üldtingimuste kohaselt tuleb
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

pangal nõudega kliendi vastu pöörduda kohtusse või taotleda täitmist täitevameti kaudu. TsÜS § 66 lg 2 kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing tühine ning puudub vajadus selle tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Linnakohus on õigesti leidnud, et kehtivana oleks vaidlusalune tehing vastuolus PankrS § 45 p-ga 1. Hageja pankrotimenetlus algatati 24. oktoobril 1997. a ning pankrot kuulutati välja 15. detsembril 1997. a. Kuna linnkohus tuvastas, et vaidlusalune tehing on tühine TsÜS § 66 lg 2 alusel, puudus vajadus tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning rikkunud protsessiõiguse norme. Hagejal ja kostjal olid vastastikused samaliigilised nõuded, sest mõlemad nõuded eeldasid raha ülekandmist. Krediidiasutustel pole keelatud lõpetada kohustist tasaarvestamisega. Hageja arvelduskontol olev nõudmiseni hoius ehk raha kuulub omandiõiguse alusel krediidiasutusele. Kliendile kuulub nõudeõigus krediidiasutuse vastu, mille tähtaeg on määratud nõude esitamise momendiga. TsK § 234 lg 1 lubab tasaarvestada samaliigilisi vastastikuseid nõudeid, mille tähtaeg on määratud nõude esitamise momendiga. Samuti on tasaarvestus vastavalt PankrS §-le 68 pankrotimenetluses lubatud. Ringkonnakohus jättis protsessiõiguse norme rikkudes vastamata apellatsioonkaebuse väidetele. Kohus ületas hagi piire. Linnakohtu otsuse järgi on hagi rahuldatud PankrS §-s 52š sätestatud alusel, kuid hageja nõude aluseks olid PankrS § 42 lg-d 1 ja 2, § 43 lg 1 p 1 ja § 45 p 1. Alles tasaarvestamise kui tehingu kehtetuks tunnistamine toob kaasa kohustuse võlgnikule vara tagastada. Kohus on jätnud tegemata otsuse tasaarvestamise kehtetuks tunnistamise nõudes. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja kassatsioonkaebuse selles toodud põhjendustel rahuldada. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb muuta TsMS § 362 p 5 kohaselt põhjenduste osas. Kohtuotsustega on tuvastatud, et AS Hansapank kandis ilma hageja nõusolekuta viimase pangakontolt maha 178 665 krooni 90 senti. Hansapanga sellist tegevust tuleb kvalifitseerida kui sissenõude pööramist krediidiasutuses hoitavale kliendi varale. Vastavalt AÕS § 30 lg-le 1 on varaks ka isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused. Hageja pangakontolt vaidlusaluse summa mahakandmise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse § 47 lg 3 kohaselt võis sissenõuet krediidiasutuses hoitavale kliendi varale pöörata ainult seaduses ettenähtud korras. AS Hansapank pööras sissenõude hageja pangakontole, järgimata täitemenetluse seadustiku §-des 1, 23 ja 6415 sätestatut. Selle tõttu oli hageja pangakontolt raha mahakandmine TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine tehing ning vastavalt sama paragrahvi 5. lõikele tuleb kontolt mahakantud raha hagejale tagastada. TsK § 234 ei anna krediidiasutusele õigust ilma kontoomaniku nõusolekuta kontolt raha mahakandmiseks. Kassatsioonkaebuses on ekslikult leitud, et kohus on ületanud hagi piire ning jätnud hageja nõude osas otsuse tegemata. Hageja nõudis 178 665 krooni 90 sendi väljamõistmist kostjalt. Oma nõuet põhjendas hageja sellega, et AS Hansapank kandis sellise summa hageja pangakontolt maha ilma

hageja nõusolekuta. Tulenevalt TsMS § 231 lg-test 3 ja 4 on kohus seotud hageja nõudega ning hagi aluseks olevate asjaoludega, mitte aga hageja viidatud õigusnormidega. Tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud, peab kohus andma neile õigusliku hinnangu ning otsustama, milline seadus kuulub asjas kohaldamisele. Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 1999. a otsus jõusse otsuse põhjenduste osas tehtud muudatustega. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.