Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-99-99 Tartus 29. oktoobril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas kirjalikus menetluses 11. oktoobril 1999. a läbi Viktor Kurakini kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. mai 1999. a otsuse Viktor Kurakini hagis Elmo Aasametsa, M. J, Guido Kotke ja Marko Melteri vastu 12 922 krooni saamiseks. Viktor Kurakin andis 7. märtsil 1998. a sõiduauto Opel-Kadett-E-CC oma täiskasvanud poja Roman Kurakini kasutusse. Viru-Nigulas diskoõhtul tekkinud konflikti käigus hakkasid E. Aasamets, M. J, G. Kotke ja M. Melteri autot jalgadega taguma ja tekitasid autole tehnilisi vigastusi. Autoremondifirma Lajos 17. aprilli 1998. a akti nr 39 järgi tekitati lõhkumisega kahju 12 922 krooni. Hagis palus V. Kurakin TsK §-de 448 ja 455 alusel välja mõista kostjatelt igaühelt 3 230 krooni, G. Kotkel ja M. Melteril vahendite puudumisel mõista välja kahju nende seaduslikelt esindajatelt Eha Taimelt ja Anne Heinsaarelt. Lääne-Viru Maakohus jättis 29. detsembri 1998. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kuigi on tõendatud hagejal kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kostjate teo vahel põhjuslik seos, kostjate teo õigusvastasus kahju tekitamisel ja kostjate süü hagejale kahju tekitamisel, ei ole hageja tõendanud kahjustuste kõrvaldamiseks tehtud kulutusi. Remondifirma kalkulatsioon ei tõenda tegelikke kulutusi. Hageja ei ole esitanud materjalide ostmise kviitungeid, auto remontimiseks kulutatud töötundide ja töötasu arvestust. Viru Ringkonnakohus jättis 17. mai 1999. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus õigesti tuvastanud kostjate süü, põhjusliku seose kostjate tegevuse ja kahju tekitamise vahel, nende teo õigusvastasuse ja kahju olemasolu. TsMS § 91 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Vastavalt TsK §-le 448 peavad kostjad tõendama oma süü puudumist ja hageja peab tõendama kahju suurust. Hageja ei ole kohtule esitanud usaldusväärseid tõendeid sõiduauto remondikulude kohta. Hageja seletuse kohaselt on ta autot osaliselt ise remontinud. Kohus jättis arvestamata tõendina remondikulude kalkulatsiooni, sest see ei näita tegelikke kulutusi ja seda, kas on kahju arvestamisel arvestatud sõiduauto amortisatsiooni ning millise V. Kurakini auto kohta kahju arvestus tehti. Pole teada, kas AS Lajos on sõiduautode remondiga tegelev äriühing. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kohtud on pidanud tõendatuks kostjate õigusvastase käitumisega kahju tekitamist ja seetõttu tuli hagi rahuldada. Kostjad ei vaidlustanud tekitatud kahju suurust, vaid oma süüd auto lõhkumises. Kahju suurus on tõendatud
remondikalkulatsiooniga. Kui kohtud leidsid, et kalkulatsioon ei tõenda tegelikku kahju, oli kohtutel õigus vastavalt TsMS § 91 lg 2 teha hagejale ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks. Kirjalikes vastustes leidsid kostjad, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ega kuulu muutmisele. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tuvastatud asjaoludega ei ole kookõlas ringkonnakohtu järeldus, et maakohus jättis hagi tõendamatuse tõttu õigesti rahuldamata. Isiku varale tekitatud kahju kuulub TsK § 448 lg 1 järgi kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Kahju tekitanu vabaneb TsK § 448 lg 2 kohaselt selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Kohtud on tuvastanud, et auto lõhkumisega tekitati hagejale kahju ja kostjad olid selles süüdi. Seega on ringkonnakohus tuvastanud kostjate kahju hüvitamisest vabanemise aluse puudumise. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja peab tõendama hagi alust ja kostja oma vastuväidete alust. Kahju suurust tõendas hageja esitatud kalkulatsiooni ja seletusega. Kostjad kahju suurust ei vaidlustanud. Kui ringkonnakohus tuvastas, et hagejale tekitati kostjate süülise tegevusega kahju, tuli kohtul kahju suuruse kindlakstegemisel hinnata hageja esitatud kõiki tõendeid kogumis, ka hageja seletust, et auto on osaliselt remonditud ja ta on seda ise teinud. TsMS § 90 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis, mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS §-le 90 lg 2 on tõendiks ka poole seletus. Kui ringkonnakohus leidis, et esitatud tõendid ei tõenda kogu kahju, siis vastavalt TsMS § 91 lg 2 võis kohus teha hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või rahuldada hagi osaliselt, mitte aga jätta kahju hüvitamise nõue täielikult rahuldamata. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. mai 1999. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Viktor Kurakini kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Viktor Kurakinile 16. juunil 1999. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja T.Vernik Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.