3-2-1-91-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. oktoobril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi kirjalikus menetluses 11. oktoobril 1999. a AS Südalinna Kinnisvarahoolduse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 1999. a otsuse AS Südalinna Kinnisvarahoolduse hagis AS Samara ja Viktor Kuljase vastu 56 884 krooni saamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kasutas AS Samara 10. oktoobril 1995. a AS Südalinna Kinnisvarahooldus õiguseellasega sõlmitud rendilepingu alusel Tallinnas Kaupmehe 4 keldrikorrusel asuvat mitteeluruumi. 1. novembri 1997. a seisuga võlgnes AS Samara rendileandjale rendi ja kommunaalmaksete eest 36 542 krooni 26 senti. Rendilepingu p 5.1 kohaselt pidi kostja tasuma viivist iga viivitatud päeva eest 0,5 %, mis 1. novembri 1997. a seisuga moodustas 20 342 krooni 50 senti. Hageja palus rendiseaduse § 6, mitteeluruumi rendilepingu nr 03-705 p-de 2.1 ja 5.1, TsÜS § 46 lg 1 ja 2 ning § 112 lg 1 ja 2 p 5 alusel AS-lt Samara ja selle juhatuse liikmelt V. Kuljaselt solidaarselt välja mõista 56 884 krooni 76 senti. Aktsiaseltsi lepingulise kohustuse täitmata jätmisega tekitas V. Kuljas kahju hagejale ning peab vastutama solidaarselt võlausaldaja ees, kui aktsiaseltsi varast ei jätku nõude rahuldamiseks. Kostjad hagi ei tunnistanud. V. Kuljas palusjätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata, sest pole tõendatud tema süülist kahju tekitamist hagejale seoses lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmisega. Tallinna Linnakohus rahuldas 4. jaanuari 1999. a otsusega hagi ja mõistis AS-lt Samara AS Südalinna Kinnisvarahooldus kasuks välja 56 884 krooni 76 senti. Otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud AS Samara võlg rendi ja kommunaalmaksete eest ning lepinguline viivis. AS Samara ei tõendanud renditud ruumide vabastamist 1996. a novembris. AS Samara juhatuse esimehe V. Kuljase suhtes jättis kohus hagi rahuldamata, pidades tõendamatuks hagejale kahju tekitamist V. Kuljase süülise käitumisega. Isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mittenõuetekohaselt, kannab TsK § 227 kohaselt varalist vastutust ainult süü olemasolul. Hageja ei ole kostjate vastu esitanud kahju hüvitamise hagi. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. aprillil 1999. a linnakohtu otsuse muutmata ja Südalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte õigusjärglase AS Südalinna Kinnisvarahooldus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohus täiendas otsuse resolutsiooni lausega: "Viktor Kuljase vastu esitatud hagi jätta rahuldamata". Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb TsÜS § 57 alusel aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutuse puhul kohaldada ÄS § 315 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Sellest tulenevalt oli hagejal õigus esitada hagi
nii AS Samara kui ka tema juhatuse liikme vastu, kui viimane on hagejale süüliselt kahju tekitanud oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega. Hagis nõuti lepingus ettenähtud renti, tasu kommunaalteenuste eest ja viivist. TsÜS § 54 lg 2 järgi lõpeb eraõiguslik juriidiline isik alles registrist kustutamisega. Vastavalt ettevõtteregistri infoteatisele ei ole AS Samara veel ettevõtteregistrist kustutatud. Seega oli põhjendatud hagetava summa väljamõistmine AS-lt Samara. Asjaolu, et AS-l Samara ei ole piisavalt vara oma lepingulise kohustuse täitmiseks, ei anna alust lepinguliste kohustuste täitmise panemiseks solidaarvastutuse korras V. Kuljasele. Hageja pole tõendanud, et viimane oleks süülise käitumisega põhjustanud hagejale kahju. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Nii esimese kui teise astme kohus on leidnud, et hageja ei ole tõendanud V. Kuljase süülist käitumist. Vastavalt TsK § 227 peab süü puudumist tõendama aga kohustist rikkunud isik, seega kostjad AS Samara ja V. Kuljas. Ringkonnakohtule esitatud tõendite alusel on V. Kuljase käitumist võimalik vaadelda süülise kahju tekitamisena juriidilise isiku võlausaldajale ning TsÜS § 46 lg 2 alusel tuli kohaldada solidaarvastutust. Nendeks tõenditeks on Ettevõtteregistri teatis 22. märtsist 1999. a, mille kohaselt AS Samara ei ole esitanud Ettevõtteregistrile 1996. a ja 1997. a majandusaasta aruandeid, varjates sellega võlausaldajate eest aktsiaseltsi majandustegevuse lõppemist. Juba 1995. aastal oli aktsiaseltsi põhivaraseis viidud nullini. V. Kuljas omanikuna lubas teadlikult tekkida olukorral, kus AS Samara läks sundlõpetamisele. V. Kuljas varjas võlausaldaja eest oma tegelikku elukohta. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et tulenevalt TsÜS § 57 ja ÄS § 315 lg 2 oli hagejal õigus esitada hagi nii AS Samara kui ka juhatuse liikme vastu, kui ta leidis, et V. Kuljas on hagejale süüliselt kahju tekitanud. Hagi oligi esitatud ka V. Kuljase vastu ja see on rahuldamata jäetud. Kostja V. Kuljas peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Ebaõiged on kassaatori väited kostja elukoha varjamise ja majandustegevuse aruannete esitamata jätmise kohta. AS Samara tegevus lõpetati seaduslikul alusel. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 363 p 2 alusel. Kohtud on tuvastanud rendikohustise olemasolu hageja ja rentniku AS Samara vahel, kohustise rikkumise rentniku poolt ja temalt võlgnevuse ning viivise rentnikult sisse nõudnud. Juhatuse või seda asendava organi liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud selle juriidilise isiku võlausaldajale, vastutavad TsÜS § 46 lg 2 kohaselt solidaarselt võlausaldaja ees, kui juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldaja nõude rahuldamiseks. ÄS § 315 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, viimase ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Seega erinevalt üldnormist, milles juhatuse liikmete solidaarvastutus on täiendav juriidilise isiku vastutusele, vastutab aktsiaseltsi juhatuse liige erinormi järgi aktsiaseltsi võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Kuna rendikohustist rikkus AS Samara, siis tema pidi vastutusest vabanemiseks tõendama TsK § 227 lg 2 järgi süü puudumist kohustise
rikkumisel. Aktsiaseltsi juhatuse liikme solidaarvastutuse tekkimise tingimusteks on, et ta süüliselt jättis oma kohustused täitmata või ei täitnud neid nõuetekohaselt ja sellega kahju põhjustamine. TsK § 222 lg 2 järgi võib kahju olla ka võlausaldaja tehtud kulutused ja tulu, mida ta oleks saanud, kui kohustatud isik oleks oma kohustuse täitnud. Kuna hagis nõuti juhatuse esimehelt tasumata renti ja tasu kommunaalteenuste eest, mis TsK § 222 lg 2 kohaselt saavad moodustada hageja kahju, siis on väär linnakohtu seisukoht,mida pole muutnud ka apellatsioonikohus, et hageja polegi nõudnud kahju hüvitamist. Kohustise tekkimise tõendamine võlausaldaja ja aktsiaseltsi juhatuse liikme vahel - et kahju on tekkinud ja selle põhjustas juhatuse liige oma kohustuse täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega - lasub hagejal. Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta pole süüdi kahju tekitamises. Seega on väär apellatsioonikohtu seisukoht, et lisaks kohustuste täitmatajätmisele või mittenõuetekohasele täitmisele juhatuse esimehe poolt ja sellega kahju põhjustamisele hagejale, pidi hageja tõendama ka juhatuse esimehe süüd. TsK § 188 lg 1 annab kreeditorile õiguse nõuda täitmist solidaarvõlgnikelt eraldi ja üheskoos. Nõude võib esitada ka ühes hagiavalduses kahe kostja vastu, nagu seda AS Südalinna Kinnisvarahooldus tegigi. Kuna kostjate solidaarvastutus on võimalik, siis pole tähtsust, kas AS-l Samara on vara oma kohustuste täitmiseks või mitte. Apellatsioonikohtu otsuse järgi ei saa apellandi viide, et linnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse AS Samara majandusaasta aruande väljanõudmiseks ning võttis sellega võimaluse tõendada V. Kuljase süülist käitumist, olla aluseks solidaarvastutuse panemiseks V. Kuljasele. Apellatsioonkaebuses ei taotlenud hageja selle dokumendi väljanõudmist. Samas leiti, et hageja pole tõendanud ÄS §-s 315 lg 2 sätestatud juhatuse liikme vastutuse aluseid. Eeltooduga ei saa nõustuda. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et linnakohus jättis põhjendamatult rahuldamata tema dokumentide väljanõudmise taotluse. Apellatsioonikohus pole võtnud seisukohta, kas taotluse rahuldamata jätmine oli TsMS § 92 kohaselt seaduslik Seisukoha võtmatajätmisega rikkus apellatsioonikohus TsMS §-s 330 lg 6 kehtestatut. Kui taotluse rahuldamata jätmine ei ole seaduslik, siis tuleb apellatsioonikohtul endal välja nõudatõendid, milliste väljanõudmist taotleti esimese astme kohtus ja selle taotluse rahuldamatajätmist vaidlustati apellatsioonkaebuses. Selline kohustus pole vastuolus TsMS §-des 319 ja 315 lg 2 p 3 sätestatuga ning tuleneb tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamise nõudest. Esimese astme kohtu protsessiõiguse normi rikkumine tuleb võimaluse korral kõrvaldada teise astme kohtus. Samuti puudub apellatsioonikohtu otsuses põhjendus, miks ei tõenda hageja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid, et V. Kuljas tekitas hagejale kahju. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 1999. a otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi Viktor Kuljase vastu ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada AS-le Südalinna Kinnisvarahooldus 13. mail 1999. a tasutud kautsjon 569 (viissada kuuskümmend üheksa) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.