Kohtulahend

alampalga määra muutmiseni. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisega rikkus ringkonnakohus TsMS § 297 lg 1. Ringkonnakohus käsitles apellatsioonkaebust hageja kaebusena. Apellatsioonkaebuse esitas aga apellandina Ida-Viru Advokaadibüroo advokaadi abi S. Polit"ev, kes oli maakohtus hageja esindaja. Advokaat S. Polit"ev on märkinud ennast vastavalt TsMS § 302 lg 1 p 2 apellandiks ning kirjutanud kaebusele alla oma nime. TsMS § 297 lg 1 kohaselt on esimese astme kohtu otsusele apellatsiooni korras edasikaebamise õigus poolel ja teisel protsessiosalisel. Ringkonnakohus on ilma põhjenduseta ümber lükanud mitmed esimese astme kohtu seisukohad. Hüvitise väljamõistmisel on kohus teinud omaalgatuslikult uued arvutused ning väljunud asja läbivaatamise lubatud piiridest. Kuna pole tuvastatud põhjuslik seos väidetava õigusrikkumise ja tekkinud kahju vahel, ei saa kohaldada TsK § 448. Videovalve puudumist ei saa käsitleda õigusrikkumisena TsK § 448 tähenduses, sest pangasisene juhend ei näinud ette kohustuslikku TVjälgimissüsteemi väljaspool operatsioonisaali. Hageja leidis kirjalikus vastuses, et ringkonnakohus ei rikkunud TsMS §-s 297 lg 1 sätestatut, kuna kohus täpsustas istungil, kes on apellant. Juhendi p 1.4 sisaldab nõuet, et TV-jälgimissüsteem tuleb paigaldada pangas tervikuna, mitte aga ainult pangaoperatsioonide saali. Kohus ei väljunud asja läbivaatamise piiridest, kuna hüvitise arvestuse põhimõtted on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a määrusega nr 172 ja hageja keskmise sissetuleku arvutamisel oli arvutusviga. Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja kaebuses toodud väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsustuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonkaebuse läbivaatamisel rikkus ringkonnakohus TsMS §-s 297 lg 1 sätestatut. Esimese astme kohtu otsuse peale on TsMS § 297 lg 1 kohaselt õigus apellatsiooni korras edasi kaevata pooltel ja teistel protsessiosalistel. Tsiviilprotsessi poolteks on TsMS § 72 järgi hageja ja kostja, seega antud juhul I. Fjodorov ja AS Eesti Ühispank. Tsiviilprotsessi protsessiosalised on sätestatud TsMS §-s 66. Osundatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt on hagimenetluses protsessiosalised pooled ja kolmas isik. Asjas kolmandat isikut ei olnud. Advokaat võib olla kohtus protsessiosalise lepingujärgne esindaja (TsMS § 85 lg 1 p 1). Esindajal on selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi ei ole (TsMS § 83 lg 4). Volitus asjaajamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha kõiki protsessitoiminguid volitaja nimel, sealhulgas esitada kohtulahendi peale kaebust (TSMS § 87 lg 1). Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium vaatas läbi maakohtu otsuse advokaadi abi enda nimel esitatud kaebuse alusel. Hageja I. Fjodorov apellatsioonkaebust ei esitanud. Ringkonnakohus vaatas läbi Ida-Viru Maakohtu 16. septembri 1998. a otsuse ilma poole apellatsioonkaebuseta, rikkudes seega TsMS § 297 lg 1. Eeltoodud põhjusel jätab kolleegium kassatsioonkaebuse ülejäänud väited tähelepanuta. Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. aprilli 1999. a otsus ja saata tsiviilasi eelmenetlemiseks samale ringkonnakohtule. AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS Advokaadibüroo Paul Varul 2. septembril 1999. a makstud kautsjon 1919 (üks tuhat üheksasada üheksateist) krooni 5 senti. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.