3-2-3-3-99
Tartus 13. oktoobril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi kirjalikus menetluses 20. septembril 1999. a Helvi Niibergi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 20. mai 1997. a otsuse Hendrik Puuraidi hagis Viimsi Metskonna vastu omandiõiguse tunnustamiseks.
Vastuses väitis vastustaja, et ta ei teadnud, et peab kohut ja oma isa esindajat tema surmast informeerima. Hendrik Puuraid esitas 1996. a Tallinna Linnakohtule juriidilise fakti tuvastamise avalduse, mille alusel algatati tsiviilasi. Tsiviilasi lõpetati ja avaldus tagastati määrusega, kuna maa ostmist tuvastatakse hagimenetluses. 26. juunil 1996. a teatas Hendrik Puuraidi esindaja kirjalikult Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, Tallinna Linnavaraametile ja Tallinna Kinnistusametile juriidilise fakti tuvastamise avaldusest ning palus maa kinnistamine kolmandale isikule peatada. Kinnistamise peatamise taotluse saatmise ajal ei olnud veel vaidlusalune maa Helvi Niibergile tagastatud. Hendrik Puuraid oli kindel, et tagastamise menetlus peatati. Kolleegium leidis, et Helvi Niibergi avalduse läbivaatamine kohtuvea parandamise korras on TsMS § 372 p 2 kohaselt põhjendatud, sest kohus otsustas teda asja kaasamata tema õiguste ja kohustuste üle. Helvi Niiberg oli kinnistusraamatusse kantud vaidlusaluse maa omanikuna. Linnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsÜS § 101 lg 1 p 7 kohaselt lõpeb tehingust tuleneva esinduse korral volitus esindatava surmaga. Vastavalt TsKS §-le 222 p 3 pidi kohus jätma avalduse läbi vaatamata, kui avalduse oli isiku nimel esitanud teine isik, kellel ei olnud volitusi asja ajamiseks. Vandeadvokaat Andres Hallmägi esitas 30. aprillil 1997. a Hendrik Puuraidi esindajana hagi Tallinna Linnakohtusse. Seoses esindatava surmaga 27. aprillil 1997. a olid TsÜS § 101 lg 1 p 7 kohaselt selleks ajaks lõppenud kõik esindaja volitused. Linnakohus menetles volituseta esindaja avaldust, mis tuli TsKS § 223 lg 1 kohaselt jätta kohtumäärusega läbi vaatamata. Lisaks sellele on kohus lahendanud asja kostja vastu, keda juriidilise isikuna ei ole olemas. TsKS § 69 kohaselt said poolteks olla üksikisikud (füüsiline isik) ja juriidilised isikud. Avaldaja on õigesti märkinud, et kostjana menetluses esinenud Viimsi Metskonnal puudus tsiviilprotsessiteovõime, kuna vastavalt TsKS § 67 lg 2 oli tsiviilprotsessiteovõime muuhulgas Eesti ja välismaa juriidilistel isikutel. 1997. a kehtinud metsaseaduse § 19 lg 1 ja 3 kohaselt majandas riigimetsa Metsaamet riigimetskondade kaudu. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 p 2, § 43 lg 1 ja 3, § 61 lg 1 ja lg 2 p 3 ning § 72 lg 2 kohaselt on metskond valitsusasutuste hallatav riigiasutus, ega ole juriidiline isik. Juhindudes TsMS §-dest 373 lg 2 ja 362 p 3, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Linnakohtu 20. mai 1997. a otsus tühistada ja jätta avaldus läbi vaatamata. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Helvi Niibergile 10. märtsil 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.