lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-79-99

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 29.09.1999

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-79-99
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
29.09.1999
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1882
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-79-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. septembril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, hageja T. "vetsova seadusliku esindaja ja hageja V. Vitkovskaja, kostja esindaja vandeadvokaat A. Alasi ja tõlgi L. Lombi osavõtul, vaatas avalikul kohtuistungil 30. augustil 1999. a läbi Valentina Vitkovskaja ja Tatjana "vetsova kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. märtsi 1999. a otsuse Valentina Vitkovskaja ja Tatjana "vetsova hagis AS Silmet Grupp vastu kahju hüvitamiseks. Hagejad palusid RAS-lt Silmet T. "vetsova kasuks välja mõista: 1) ühekordselt 89 686 krooni 49 senti, s.o alates T. "vetsova 15-aastaseks saamisest võimalik saamatajäänud palk 15 622 krooni 49 senti, 1997. aasta taastusravikulu 24 688 krooni ning 1995. aastal ja 1996. aastal tegemata taastusravi eest taastusravikulu 49 376 krooni; 2) igakuuliselt 426 krooni 50 senti, arvestades hilisemaid muudatusi miinimumpalgas ja pensionis; 3) igakuuliselt täiendavalt hoolduseks 1 050 krooni, arvestades hilisemaid muudatusi sanitari palgas; 4) alates 1. jaanuarist 1998. a igal aastal 24 688 krooni eluaegselt taastusraviks; 5) auto Ford Escort 2,8 Delta TD maksumuse 209 900 krooni T. "vetsova sotsiaalseks kohanemiseks. Ka palusid hagejad kohustada kostjat tasuma arstidespetsialistide teenuste eest nendega sõlmitud lepingute esitamisel ja tasuma T. "vetsova ja teda saatva isiku sõidukulud ravikuurorti. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on T. "vetsovale määratud invaliidsuspension alates 1. oktoobrist 1995. a 677 krooni, alates 1. jaanuarist 1996. a 718 krooni, alates 1. aprillist 1996. a 759 krooni ja alates 1. jaanuarist 1997. a 820 krooni kuus. Viru Ringkonnakohtu otsusega on kostjalt välja mõistetud TsK § 448 järgi kuni T. "vetsova täieealiseks saamiseni 840 krooni V. Vitkovskaja kasuks T. "vetsova hooldamiseks. V. Vitkovskaja kasuks paluti välja mõista ühekordselt 2 520 krooni ajavahemiku 1. jaanuarist 1996. a kuni 4. oktoobrini 1997. a eest, sest 1. jaanuarist 1996. a on sanitari palk 1 050 krooni, samuti hooldustasu 1997. aasta maist septembrini eest kokku 6 450 krooni 80 senti. Hagejad leidsid, et kostja kui küllaldase varandusega ettevõte on kohustatud hüvitama kogu kahju. Ida-Viru Maakohus rahuldas 15. detsembri 1997. a otsusega TsK §-de 448 lg 1, 463 lg 1 ja 469 lg 2 alusel hagid osaliselt. Kohus leidis, et kostja süü on kindlaks tehtud Eesti NSV Ülemkohtu 27. juuli 1988. a otsusega. T. "vetsova on I grupi invaliid tähtajatult. Ta on tunnistatud Sillamäe Linnakohtu

31.jaanuari 1996. a otsusega teovõimetuks ja sama kohtu 1. aprilli 1996. a otsusega määrati tema eestkostjaks V. Vitkovskaja. Kohus mõistis AS-lt Silmet Grupp välja T. "vetsova kasuks: 1) ühekordselt 4. oktoobrist 1994. a kuni 4. oktoobrini 1997. a saamata jäänud palga 14 653 krooni; 2) alates 4. oktoobrist 1997. a igakuuliselt 426 krooni 50 senti eluaegselt ning osundas, et naislihttöölise tunnipalga määra ja T. "vetsova invaliidsuspensioni suuruse muutumisel kuulub see summa korrigeerimisele; 3) 209 900 krooni sõiduauto ostuks ning kohustas kostjat kandma see summa üle Ülemiste Autoteeninduse AS arvele sõiduauto ostu-müügilepingu sõlmiseks T. "vetsova eestkostja

V. Vitkovskajaga; 4) hooldustasu igakuuliselt 1 050 krooni, sest T. "vetsova vajab pidevat kõrvalabi; 5) alates 1. jaanuarist 1998. a eluaegselt igaaastaselt 12 688 krooni taastusraviks ja selgitas, et see summa tuleb üle kanda V. Vitkovskaja näidatud arveldusarvele või välja maksta sularahas iga aasta jaanuarikuu esimesel nädalal; 6) alates 1. jaanuarist 1998. a igaaastaselt T. "vetsova ja V. Vitkovskaja sõidukulu sanatooriumi ja tagasi eluaegselt, mis kuulub väljamaksmisele kuludokumentide esitamisel. Kohus rahuldas V. Vitkovskaja hagi palgata puhkusel oleku aja eest hüvitise saamiseks osaliselt ning mõistis kostjalt välja 4 838 krooni 10 senti. V. Vitkovskaja hagi 2 520 krooni saamiseks jättis kohus rahuldamata, sest kuni lapse täisealiseks saamiseni 4. oktoobril 1997. a oli 840 krooni lapse hooldamiseks välja mõistetud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sündis V. Vitkovskajal 4. oktoobril 1979. a tütar Tatjana, kellel on süsteemne kaasasündinud arengurike ja kes tunnistati Narva Linna ATEK 11. oktoobri 1995. a otsusega I grupi invaliidiks tähtajatult. T. "vetsova saab invaliidsuspensioni, mille suuruseks oli alates

11.oktoobrist 1995. a 677 krooni, alates 1. jaanuarist 1996. a 718 krooni, alates 1. aprillist 1996. a 759 krooni ja alates 1. jaanuarist 1997. a on selle suuruseks 820 krooni. ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 27. juuli 1988. a otsusega mõisteti Sillamäe Põlevkivikeemiatehaselt V. Vitkovskaja kasuks TsK § 448 järgi ühekordselt välja 1 512 rubla ja alates 1. augustist 1988. a kuni T. "vetsova 16-aastaseks saamiseni igakuiselt 42 rubla. Selle otsusega tuvastati, et ettevõte ei taganud V. Vitkovskajale ohutuid töötingimusi ning ei viinud teda raseduse ajaks kergemale tööle. Raseduse ajal olid kahjulikeks mõjudeks toksilised aurud (diklooretaani aurud) ja mehaanilised mõjud (vibratsioon). 27. juuli 1988. a kohtuotsus on seadusjõus ja sellega on tõendatud, et V. Viktovskajale ja T. "vetsovale tekitati kahju Sillamäe Põlevkivikeemiatehase administratsiooni õigusvastase tegevusetusega. Viru Ringkonnakohtu 7. juuni 1996. a otsusega mõisteti RAS-lt Silmet V. Vitkovsjaka kasuks TsK § 448 alusel välja 840 krooni igakuulisel alates 11. oktoobrist 1995. a kuni
4.oktoobrini 1997. a. Kostja on täitnud nii ENSV Ülemkohtu kui Viru Ringkonnakohtu otsust. Viru Ringkonnakohtu 1. märtsi 1999. a otsusega tühistati maakohtu otsus hagide rahuldamise osas ja uue otsusega jäeti hagid rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on pooled ühisel seisukohal, et alates T. "vetsova tsiviilõigusvõime tekkimisest tema sünni momendil 4. oktoobril 1979. a kuni käesoleva ajani Sillamäe Põlevkivikeemiatehas ja tema õigusjärglased T. "vetsova tervisele kahju tekitanud ei ole. Ringkonnakohus leidis, et hageja V. Vitkovskaja väited jämeda ohutustehnika eeskirjade ja tervise-, emade- ja lastekaitselase seadusandluse rikkumisest Sillemäe Põlevkivikeemiatehases 1979. aastal, mis põhjustas hagejal T. "vetsoval kaasasündinud arengurikke, ei ole asja materjalidega usaldusväärselt tõendatud. 17. aprilli 1987. a komisjonilise kohtumeditsiiniekspertiisi akti nr 8 p 3 järgi ei ületanud 1979. aastal V. Vitkovskajatöökohal vibratsiooni ja toksiliste ainete näidud lubatud norme. Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 27. juuli 1988. a otsuse kohaselt on olemas tõenäoliselt suur seos V. Vitkovskajal raseduse ajal olnud töötingimuste ja tal lapsinvaliidi sündimise vahel ning seda ei välista ka kohtumeditsiiniekspertiisi akt. Selle otsuse ja 9. novembri 1998. a aktis nr 24 toodud ekspertarvamuse kohaselt pole T. "vetsoval

kaasasündinud tervisekahjustust võimalik otseselt seostada ei vibratsiooni ega diklooretaani mõjuga. V. Vitkovskajal vibratsioonist või diklooretaanimürgistusest tulenevate haiguste tunnuseid enne rasedust ega raseduse ajal ei ole kindlaks tehtud. Sillamäe Põlevkivikeemiatehase ametiisikute ja NSVL Tervishoiuministeeriumi meditsiinilis-sanitaarse osakonna nr 17 arstide-günekoloogide suhtes 7. juuli 1987. a kriminaalasja algatamisest keeldumise määrusega on tuvastatud, et Sillamäe Põlevkivikeemiatehase ametiisikud ei ole kehtivat seadusandlust rikkunud. V. Vitkovskaja raseduse ajal keelduti tema üleviimisest kergemale tööle põhjendusel, et selline üleviimine toimub vastavalt töökoodeksi sätetele arsti otsuse alusel. Otsuse esitas V. Vitkovskaja tehase administratsioonile

28.juunil 1979. a ja ta viidi 2. juulil 1979. a üle kergemale tööle. Määruse kohaselt ei ole tuvastatud põhjuslikku seost raseduse ajal T. "vetsova arengurikke ja tema ema töötingimuste vahel. Ringkonnakohus leidis, et ei ole usaldusväärselt tõendatud kostja tegevuse õigusvastasus, põhjuslik seos tekitatud kahju (loote väärarengust tulenev tervisekahjustus) ja kahjutekitanu (Sillamäe Põlevkivikeemiatehase) tegevuse vahel ning kostja süü V. Vitkovskajale ja T. "evtsovale kahju tekitamises. Kassatsioonkaebuses palusid hagejad tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Veel palusid hagejad Viru Ringkonnakohtu 25. mai 1998. a kohtumeditsiiniekspertiisi määramise määruse tühistamist. Kassatsioonkaebuse põhjenduste järgi on väär ringkonnakohtu seisukoht, et tervisekahjustuse tekkimises puudub kostja süü. Ekspertide arvamustega on kindlaks tehtud, et T. "vetsova haigus ei ole kaasasündinud, päriliku iseloomuga, seotud viirusliku haigusega ning tekkis raseduse perioodil.
17.aprilli 1987. a komisjoni kohtumeditsiiniekspertiisi arvamuse kohaselt vajas V. Vitkovskaja üleviimist raseduse ajal kergemale tööle. Rasedust tuvastanud arst oli kohustatud andma soovituse kergemale tööle üleviimiseks. TööK § 147 lg 2 alusel lasus kostja õiguseellasel tervislike ja ohutute töötingimuste tagamise kohustus. Hageja V. Vitkovskaja oli rasedana arvel kostja struktuurallüksuse meditsiinipunktis. Ringkonnakohus pani kogu vastutuse raseda töö korraldamisel hagejale. ENSV Ülemkohus tuvastas 27. juuli 1988. a otsusega põhjusliku seose võimaluse hageja V. Vitkovskaja töötingimuste ja hageja M. "vetsova lapsinvaliidina sündimise vahel ja selle otsuse võttis esimese astme kohus aluseks järelduste põhistamisel. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 319 lg 1, väljudes menetlusseadustikus apellatsiooniastme kohtule antud tõendite kogumise piiridest. Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 297 lg 1, rahuldades ilma konkreetse hinnanguta kaebuse väidetele ja maakohtu otsusele kostja taotluse kohtumeditsiiniekspertiisi määramiseks. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja ei esitanud maakohtus taotlust tõendite väljanõudmiseks või ekspertiisi tegemiseks, samuti ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema vastuväiteid. Ringkonnakohus rikkus TsKS § 213, sest 25. mai 1998. a ekspertiisi määramise määrus on motiveerimata. Rikkudes TsMS § 95 lg 2, ringkonnakohus eelistas hilisemat eksperdi arvamust varasemale ja jättis hindamata selle, et 1987. aastal töötas ekspertiisikomisjon autoriteetsemal tasemel. Tulenevalt TsMS §-st 332 ringkonnakohus ei saanud muuta maakohtu otsust ilma eksperte vande all vahetult üle kuulamata.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ekspertiisi määramise määrus ei ole edasikaevatav ja puudub alus selle tühistamiseks. Kaebust tuleb käsitleda V. Vitkovskaja kaebusena, kuna kaebusest ei selgu, et selle oleks esitanud kaks kassaatorit. Kohus ei ole rikkunud TsMS § 95 lg 2, sest kohus hindas tõendeid kogumis. Hagejad ei taotlenud ekspertide vande all ülekuulamist. Kohus kohaldas õigesti TsK § 448 sätteid. Kostja ei pea hüvitama tekitatud kahju, kui ei ole tõendatud tema süü kahju tekitamisel ning põhjuslik seos kostja teo ja tekkinud kahju vahel. Ka hageja ise märgib, et ükski ekspertkomisjon ei tuvastanud arengurikke tekkimise põhjust. Kolleegiumi istungil jäi hageja V. Vitkovskaja ja T. "vetsova seaduslik esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde. Kostja esindaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsus tervikuna. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et asjas on 27. juuli 1988. a jõustunud ENSV Ülemkohtu tsiviilkolleegiumi otsus, millega tuvastati kostja õiguseellase Sillemäe Põlevkivikeemiatehase süü kannatanule T. "vetsovale kahju tekitamises. Viru Ringkonnakohus võttis aluseks sama kohtuotsuse, kui ta 7. juuni 1996. a otsusega rahuldas hagi, mis oli esitatud kahju hüvitamiseks kannatanu 16-aastaseks saamisel. TsMS § 94 lg 2 ja § 242 lg 2 kohaselt ei saa ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. 1987. aastal esitatud hagi aluseks oli asjaolu, et ema töötingimuste tõttu tekitati kahju emaihus lootele ja laps sündis seetõttu invaliidina. Kannatanuks, kellele kahju tekitati, oli laps. Sündides omandas laps kahju hüvitamise nõudeõiguse sünnieelse kahju tekitamise eest kahju tekitaja vastu. ENSV Ülemkohus rahuldas T. "vetsova (kuigi tema eest esitas seadusliku esindajana hagi V. Vitkovskaja) hagi TsK § 448 alusel. Kohtuotsuse on seadusjõus. Kuna kostja süü T. "vetsovale kui kannatanule kahju tekitamises on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei saanud kohus selle asjaolu puudumist tuvastada. V. Vitkovskaja kahju hüvitamise hagis leidis ringkonnakohus, et kostja ei ole hagejale V. Vitkovskajale kahju tekitanud ning jättis tema hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Seega V. Vitkovskaja kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus ei rikkunud TsKS § 297 lg 1 ja § 213, TsMS § 319 lg 1, § 332 ja § 95 lg 1 sätteid. TsKS § 297 lg 1 kohaselt, kui protsessiosaline taotleb ja kui see on vajalik asja lahendamiseks ühel kohtuistungil, määrab ringkonnakohus ekspertiisi. Kuna kostja taotles ekspertiisi, siis võis ringkonnakohus selle ka määrata. Ringkonnakohus järgis 25. mai 1998. a kohtumääruse tegemisel TsKS § 213 määruse sisule esitatavaid nõudeid. Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, siis ei rikkunud ringkonnakohus TsMS § 319 lg 1. TsMS § 95 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ning vastavalt TsMS § 95 lg 1 ja § 332 pidi ringkonnakohus hindama asja olevaid ekspertide arvamusi kogumis. Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. märtsi 1999. a otsus Tatjana "vetsova hagis AS Silmet Grupp vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata jätmise osas ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. T. "vetsova kassatsioonkaebus rahuldada V. Vitkovskaja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.