lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-77-99

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 17.09.1999

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-77-99
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
17.09.1999
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
825
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-77-99

MÄÄRUS

Tartus 17. septembril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi kirjalikus menetluses 30. augustil 1999. a Allan Tederi erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. aprilli 1999. a määruse menetluse lõpetamises Allan Tederi avalduses põlvnemise tuvastamiseks. Tartu Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitas A. Teder Tartu Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada, et tema vanaema Alma Teder põlvnes Johan Pehkist ning et Johan Pehki ja Alma Tederi vahel oli sõlmitud pärimisleping.

7.jaanuaril 1894. a sündis Ann Siimul tütar Alma. Kuna Ann Siim ei olnud lapse isa Johan Pehkiga abielus, kanti tütar Rõngu Eesti Evangeelse Luteri Koguduse kirikuraamatusse ema perekonnanimega. EELK Rõngu koguduse kirikukirjade väljavõtte järgi abiellusid Ann Siim ja Johan Pehk 1889. a. Valga Maakonnavalitsuse Perekonnaseisuameti teatise järgi aga 12. märtsil 1899. a. Kuigi Johan Pehk pidas Alma Siimu oma tütreks ja kasvatas teda, on meetrikaraamatusse jäänud tegemata kanne Alma Siimu põlvnemise kohta Johan Pehkist. Tartu Maakohtu 30. märtsi 1998. a otsusega jäeti A. Tederi avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks rahuldamata tõendamatuse tõttu. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 1998. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja lõpetati menetlus põlvnemise fakti tuvastamise osas TsKS § 217 p 1 alusel, kuna asi ei kuulu tsiviilkohtumenetluse korras kohtu pädevusse. Otsuse põhjenduse kohaselt toimub hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma siis, kui hagejal ei ole teisiti võimalik seda fakti tõendavat dokumenti saada. Hageja esitas ringkonnakohtule EELK Rõngu koguduse diakoni poolt allakirjutatud ja pitsatiga dokumendi koguduse 1913-1922. a hõlmava meetrikaraamatu kande väljavõtte kohta, mille kohaselt Pehk, Johanil ja Pehk, Anil on tütar Pehk, Alma. Vastavalt TsMS §-le 278 lg 2 saab avalduse täisealise põlvnemise tuvastamiseks isast, kes on surnud, esitada üksnes isik, kes enda põlvnemise tuvastamist taotleb. Avaldaja ei taotlenud mitte enda, vaid oma vanaema põlvnemise tuvastamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 10. märtsi 1999. a otsusega ringkonnakohtu otsuse põlvnemise tuvastamise avalduses ja saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
8.oktoobril 1997. a võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 8 täiendamise seaduse, mis jõustus 6. novembril 1997. a. Osundatud seadusega täiendati ORAS § 8 lõikega 6 järgmises sõnastuses: "Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 alusel omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamist taotleva isiku vanema või vanavanema põlvnemine isast, kes oli õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik, ei ole varem kindlaks tehtud, võib see isik taotleda kohtult põlvnemise tuvastamist perekonnaseaduses sätestatud alustel". Eeltoodu on erisätteks ja laiendab isikute ringi, kellel on õigus nõuda põlvnemise tuvastamist, kui see on vajalik omandireformi käigus vara tagastamiseks. Seega tuvastab kohus omandireformi käigus vara

tagastamiseks ka vanavanema põlvnemist, kui seda pole varem kindlaks tehtud. Väljavõtet meetrikaraamatust pole kohtule esitatud. Ringkonnakohtule esitatud EELK Rõngu koguduse diakoni poolt allakirjutatud kirjalikud dokumendid vajavad TsMS § 249 lg 3 järgimiseks kohtu poolt kontrollimist. Nii nimetatud kirjalikud dokumendid kui ka I astme kohtule esitatud perekonnaseisuameti teatised põhinevad EELK Rõngu kiriku meetrikaraamatul, kuid neis sisalduvad andmed on erinevad. Ringkonnakohus tühistas asja uuel läbivaatamisel maakohtu otsuse ja lõpetas 20. aprilli 1999. a määrusega põlvnemise tuvastamise menetluse ilma kohtuistungit pidamata. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt ORAS § 8 tuvastatakse ennast omandireformi õigustatud subjektiks taotleva isiku avalduse alusel tema vanema või vanavanema põlvnemine isast, kes oli õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik, vaid siis, kui põlvnemine ei ole varem kindlaks tehtud. Avaldaja viitab varasemale põlvemise tuvastamisele, mis on tõendatud EELK Rõngu koguduse 7. aprilli 1998. a teatisega ning väljavõttekoopiaga EELK Rõngu koguduses asuvast meetrikaraamatust. Avaldaja leidis erikaebuses, et ringkonnakohus kohaldas 20. aprilli 1999. a määrusega ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus protsessiõiguse norme. ORAS § 8 lg 6 alusel saab kohus tuvastada ka vanavanema põlvnemist perekonnaseaduse sätete alusel kui põlvnemine pole varem kindlaks tehtud. Määrusest ei selgu, kas EELK Rõngu koguduse 7. aprilli 1998. a teatise ja meetrikaraamatu väljavõttega on põlvnemine varem kindlaks tehtud ning seetõttu kohtu kaudu põlvnemise tuvastamist taotleda ei saa. Alma Tederi sünniaktis puuduvad andmed tema isa kohta ning emana on märgitud An Siim. Muudatusi saab perekonnaseisuakti kannetes teha, kui tuvastatakse või tehakse kindlaks põlvnemine. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta avaldaja poolt saadetud arhiiviteatise suhtes. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 363 p 2 alusel. Kohus lõpetab TsMS § 217 p 1 alusel menetluse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et asja lõpetamise alused on selged ning põlvnemine on varasemalt tuvastatud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et asjas oli tõendina esitatud nii EELK Rõngu koguduse diakoni poolt allakirjutatud dokumendid kui ka Valga Maakonnavalitsuse Perekonnaseisuameti teatised, milles sisalduvad andmeid on erinevad ja EV Riikliku Perekonnaseisuameti 16. oktoobri 1993. a teatis, mille kohaselt andmed Alma Siimu isa kohtu puuduvad. Nimetatud kirjalikud dokumendid vajavad TsMS § 249 lg 3 järgimiseks kohtu poolt kontrollimist. Tõendeid saab kohus kontrollida ainult kohtuistungil, mistõttu kohus oleks pidanud asjas pidama kohtuistungi. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. aprilli 1999. a määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Allan Tederile 28. aprillil 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar, Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.