Kohtulahend

samuti täitmise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist või keelduda lepingu täitmisest ja nõuda kahjude hüvitamist. AÕS § 81 alusel piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand tekkis õiguslikul alusel. Põllumajandusministri 10. märtsi 1995. a määrusega kinnitatud traktorite, muude liikurmasinate ja traktorihaagiste registreerimise eeskirja punkti 2.4.1 kohaselt on masina omandamist tõendavaks dokumendiks tõend-arve masina registreerimiseks. Kohus luges tõendatuks, et hageja sai traktori ja järelhaagise tõend-arved enda kätte pettusega, tasudes kauba eest ainult osa, s.o 113 000 EVP krooni ostu-müügilepinguga kindlaks määratud hinnast, ja seetõttu ei ole hagejal asjadele omandiõigust AÕS § 81 tähenduses tekkinud. Kohus leidis, et kuna AS Arvi Uiga Voolikuvabrik tasus 19. novembri 1997. a maksekorraldusega hagejale 43 660 EVP krooni, mis on võrdne 113 000 EVP-krooniga 1995. a mais, ning traktor, järelhaagis ja frontaallaadur on kostja valduses, on taastatud ostu-müügilepingule eelnenud olukord ja hageja nõue kahju väljamõistmiseks on tõendamata ja alusetu. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. märtsi 1999. a otsusega linnakohtu otsuse ning uue otsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis A. Uigalt välja L. Mihkelsaare kasuks 217 000 krooni tekitatud kahju ja riigilõivu 14 420 krooni riigituludesse. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud asjaolu, et ostu-müügilepingu alusel lepingu objektiks olev vara läks üle ostja omandisse ning ostja vormistas end traktori ja haagise omanikuna EPTI-s. Kostja seletuse kohaselt keeldus hageja lepinguga kindlaks määratud hinda tasumast. Ringkonnakohus leidis, et kuna ostu-müügilepingut ei ole vaidlustatud, siis ei ole asjakohased kostja vastuväited, et hageja ei ole tasunud ostu-müügilepingu järgset summat. Samuti ei ole AS Arvi Uiga Voolikuvabrik kui müüja TsK § 249 kohast hagi esitanud. Kuna kostja võttis omavoliliselt seadusliku aluseta ära hageja omandis oleva traktori, järelhaagise ja frontaallaaduri, siis tekitas ta sellega kahju ning TsK § 448 lg 1 kohaselt tuleb tal tekitatud kahju hüvitada. Hagejale tekkinud kahju ja kostja teo vahel on põhjuslik seos. Kuna asjade äraviimiseks puudus seaduslik alus, siis on tegemist õigusvastase teoga ja kostja on kahju tekitamises süüdi. Tekitatud kahju suuruseks on Tartu Tootjate Liidu õiendi järgi 217 00 krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale on kahju tekitatud mitte tema süül. Hageja omandiõigus tekkis ostumüügilepingu, mitte aga tõend-arvete alusel. Tasaarvestamisele ei kuulu AS Arvi Uiga Voolikuvabrik 19. novembril 1997. a L. Mihkelsaarele kantud 43 660 EVP krooni, kuna hageja nõue esitati A. Uiga, mitte aga AS Arvi Uiga Voolikuvabrik vastu. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse. Hagi oli esitatud TsK § 448 lg 1 alusel, kuid kohaldada oleks tulnud TsK § 449 sätteid. Asja materjalidest nähtuvalt tekitas hagejale kahju AS Arvi Uiga Voolikuvabrik, sest traktori viisid ära selle töötajad. Kostja leidis, et kahju tekitanud isik ei ole tema, vaid kahju tekkis juriidilise isiku tegevuse tulemusena. Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 231 lg 4 nõuetele.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millest lähtudes asuti seisukohale ja loeti tõendatuks, et kostja, mitte aga AS Arvi Uiga Voolikuvabriku esindaja ja töötaja, viis ära hageja traktori. Kohtud oleksid pidanud tuvastama, kas kostja rikkus hageja väidetavaid õigusi ja tekitas talle kahju. TsK § 448 lg 2 kohaselt peab süü puudumist tõendama kostja. Kostja on tõendanud ringkonnakohtule antud seletusega ja kohtule esitatud 25. novembri 1997. a õiendiga, et ta tegutses äriühingu esindajana. Kuna tehnika viidi ära koos tunnistajaga, kes töötab samuti äriühingus, ja kohaliku politseikonstaabli juuresolekul ning äravõetud tehnika on äriühingu valduses, on kohustatud isikuks AS Arvi Uiga Voolikuvabrik. Hageja ei ole tõendanud temal kahju tekkimist kostja tegevuse tagajärjel. Kostja leidis, et ringkonnakohus on küll välja toonud kahju tekitamisest tuleneva kohustise alused, kuid on rikkunud TsMS § 76 lg 1 sätteid, sest linnakohtul oli õigus asendada kostja õige kostjaga või jätta hagi rahuldamata. AS Arvi Uiga Voolikuvabrik protsessi kaasamata jätmisega on kohtud otsustanud tema õiguste ja kohustuste üle. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja leidis, et kahju tekitas füüsiline isik A. Uiga, kuigi traktori, haagise ja frontaallaaduri ostis ta juriidiliselt isikult AS-lt Arvi Uiga Voolikuvabrik. Lepingu tingimused olid täidetud. Kostja ei väitnud linnakohtus, et kahju oleks tekkinud juriidilise isiku süü läbi. Hageja märgib, et AS Arvi Uiga Voolikuvabrik sundlõpetamise teade avaldati 16. detsembri 1997. a Riigi Teataja Lisas. Kolleegiumi istungil jäi vastustaja esindaja kirjalikus vastuses esitatud väidete juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Väär on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Hagi oli esitatud TsK §-le 448 tuginedes. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja omandiõigus traktorile, järelhaagisele ja frontaallaadurile tekkis ostu-müügilepingu alusel, mida müüja AS Arvi Uiga Voolikuvabrik ei ole vaidlustanud. Kuna kostja võttis hagejalt asjad ära seadusliku aluseta, siis tekitas ta sellega hagejale kahju ning TsK § 448 lg 1 kohaselt tuleb kahju tekitanul tekitatud kahju hüvitada. Seega on ringkonnakohus kohaldanud materiaalõiguse normi õigesti. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 330 lg 4. Ringkonnakohus on esitatud tõendeid hinnanud ja leidnud, et kostja ei tõendanud, et hagejale on kahju tekitatud mitte tema süül ja tegemist ei ole kostja õiguspärase teoga. Ringkonnakohtu järeldused on otsuses piisavalt põhjendatud. Kuna kostja alles ringkonnakohtu istungil ütles vastuväitena hagile, et hagejalt asju ära võttes tegutses ta AS Arvi Uiga Voolikuvabriku esindajana, siis ei pidanud ringkonnakohus otsuses kostja sellele väitele vastama. Põhjendamatu on kassatsioonkaebuse väide, et kohus on rikkunud TsMS § 76 lg 1, sest ta ei asendanud kostjat õige kostjaga. Osundatud sättest ei tulene kohtu kohustust kostja asendamiseks. TsMS § 76 lg 1 kohaselt, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud selle isiku vastu, kes peab olema kostja, võib kohus hageja ettepanekul menetlust lõpetamata asendada kostja teise kostjaga. Ka ei ole kohus otsustanud AS Arvi Uiga Voolikuvabrik õiguste ja kohustuste üle. Juhindudes TsMS § 362 lg-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 1999. a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja L. Laarmaa Liikmed A. Kull, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.