3-2-1-56-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. juunil 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, avaldaja esindaja vandeadvokaat R. Paroni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 10. mail 1999. a Projekteerimise Instituudi EKE Projekt kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 1998. a otsuse Tallinna Linnakohtu 3. septembri 1998. a kandeotsusele. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas OÜ PI EKE Projekt 12. augustil 1997. a Tallinna Linnakohtu registriosakonnale avalduse osaühingu kandmiseks äriregistrisse. 18. juunil 1998. a jättis kohtunikuabi kandeotsusega OÜ PI EKE Projekt avalduse rahuldamata. 20. juunil 1998. a esitas OÜ PI EKE Projekt vastulause, mille kohtunikuabi jättis 4. augustil 1998. a rahuldamata ja suunas selle lahendamiseks kohtunikule. Tallinna Linnakohtu 3. septembri 1998. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 18. juuni 1998. a kandeotsus muutmata ja OÜ PI EKE Projekt vastulause rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub asja materjalidest, et PI EKE Projekt kogu vara kuulub AS-le EKE, kelle nõukogu otsuse alusel ümberkujundamist taotletakse. Kuigi puuduvad andmed instituudi majandustegevuse kohta 1997. a I poolaastal, otsustas omanik - AS EKE - instituudi kui piiramatu vastutusega juriidilise isiku ümber kujundada piiratud vastutusega äriühinguks, s.o osaühinguks osakapitaliga 10 000 krooni. ÄS § 478 lg 1 kohaselt saab ümber kujundada ainult äriühinguid. Nende ammendav loetelu on toodud ÄS §-s 2 lg 1. TsÜS § 56 lg 2 kohaselt võib juriidilist isikut ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kuna PI EKE Projekti registrisse kandmise ajal, s.o
Kassatsioonkaebuses palub PI EKE Projekt tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada avaldus PI EKE Projekt kandmiseks äriregistrisse. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole otsuses vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele. Ringkonnakohus on otsuses tuginenud uuele asjaolule, millele ei tuginenud linnakohus. Kuna asi vaadati läbi kirjalikus menetluses, polnud avaldajal võimalik esitada oma seisukohta ja tõendeid uue asjaolu - AS-i EKE kui EKE VN õigusjärglase - suhtes ka kohtuistungil. AS EKE õigusjärglus EKE Vabariikliku Nõukogu suhtes on leidnud korduvat kohtulikku kontrollimist. Eeltooduga rikkus kohus TsMS §-s 316 kehtestatut. AS EKE oli PI EKE Projekti vara ainuomanik. Kooskõlas ÄS §-s 317 kehtestatuga oli AS EKE nõukogu pädev otsustama PI EKE Projekt ümberkujundamist ja osaluse omandamist OÜ-s PI EKE Projekt. Äriseadustik ei nõua osaluse omandamise otsustamist äriühingu üldkoosolekul. Kohtu viidatud "Sotsialistliku riikliku tootmisettevõtte põhimääruse" punkt 105 on asjakohatu, kuigi ka osundatu järgi kuuluks PI EKE Projekt lõpetamine või reoorganiseerimine AS EKE ainupädevusse. Väär on Ringkonnakohtu seisukoht, mille järgi ei saa PI EKE Projekt ümber kujundada ÄS § 507 lg 1, 2 ning § 509 lg 2 alusel. Sellise seisukoha kohaselt ei saaks ümber kujundada ühtki ettevõtet, mis on ettevõtteregistrisse kantud enne äriseadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumist. PI EKE Projekt ümberkujundamise ja äriregistrisse kandmise aluseks on ÄS § 507 lg 1. Osundatu on erisätteks ÄS § 478 suhtes ja lubab ümber kujundada ka ÄS §-s 2 loetlemata äriühinguid, kui ümberkujundatav ettevõte on asutatud tema loomise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Eelnev on kooskõlas TsÜS-i §-s 56 lg 2 lubatud juriidilise isiku ümberkujundamisega teist liiki juriidiliseks isikuks seaduses sätestatud juhtudel. Linnakohus on ekslikult põhjendanud PI EKE Projekt ümberkujundamata jätmist majandustegevuse puudumisega. Apellatsioonikohus pole osundanud sellise põhjenduse aluseks olevale õigusnormile ja vastava normi puudumisel ei saanudki seda teha. Antud juhul pole kohaldatav ÄS § 60. ÄS § 33 lg 6 kohaselt ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad nõuetele. Kassaator esitas kõik dokumendid õigeaegselt. Kolleegiumi istungil jäi kassatori esindaja kaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Põhjendatud on kassaatori väide, et apellatsioonikohus tugines asjaolule, mida ei käsitletud asja menetlemisel I astme kohtus ja ei andnud avaldajale võimalust oma seisukohta selle asjaolu kohta väljendada. Kui apellatsioonikohus peab asja lahendamisel oluliseks asjaolu, mida pole varem käsitletud, siis tuleb anda protsessiosalistele võimalus selle asjaolu olemasolu või puudumist tõendada. Protsessiosalisel peab olema võimalus esitada oma seisukoht ja tõendid asjaolu kohta, mida kohus oluliseks peab. Eeltoodu tuleneb TsMS §-st 316, mille mõtte kohaselt ei saa kirjalikus menetluses kohtulahendit rajada asjaolule, mille tõendamiseks ei ole pooltel võimalust olnud. Väär on Ringkonnakohtu seisukoht, mille järgi ei saa PI EKE Projekt ümber kujundada osaühinguks, sest PI EKE Projekti registrisse kandmise ajal 19. novembril 1990. a ei näinud kehtinud seadused ette
instituudi ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks. TsÜS § 56 lg 2 lubab juriidilise isiku ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks ainult seaduses sätestatud juhtudel. Enne äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtete, mida ei ole ettevõtjana sätestatud äriseadustikus, ümberkujundamine toimub ÄS § 507 lg 1 kohaselt vastavalt ÄS §-le 509. Seega saab ümber kujundada enne äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtteid, mida ei ole ettevõtjana sätestatud äriseadustikus, olenemata sellest, kas nimetatud ettevõtte ettevõtteregistrisse kandmise ajal kehtinud seadus nägi reorganiseerimise võimaluse ette või mitte. Järelikult pole seaduslik keelduda niisuguse ettevõtte ümberkujundamisest ÄS § 478 lg 1 ja "Sotsialistliku riikliku tootmisettevõtte põhimääruse" alusel. Kohtuotsustest ei selgu, kas ka andmete puudumist majandustegevuse kohta on peetud aluseks ettevõtte ümberkujundamise avalduse rahuldamata jätmiseks ja kui on, siis millisele õigusnormile selline järeldus rajaneb. Selleks normiks ei saa olla ÄS § 60, milles reguleeritakse varatu äriühingu äriregistrist kustutamist. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole Raidla & Partnerid 28. jaanuaril 1999. a tasutud kassatsioonikautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.