lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-63-99

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.05.1999

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-63-99
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.05.1999
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
876
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-63-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. mail 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik vaatas läbi kirjalikus menetluses 17. mail 1999. a Eesti

Varakindlustuse

AS

kassatsioonkaebuse

alusel

Tallinna

Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 12. veebruari 1999. a otsuse Eston Kurvitsa hagis Kindlustusaktsiaselts Kalju vastu 60 000 krooni saamiseks.

18.jaanuaril 1997. a toimunud liiklusõnnetuses Tallinn " Tartu maantee 12,1 kilomeetril sai kannatada E. Kurvitsale kuuluv sõiduauto BMW 520 registrimärgiga 371 AJK, mida juhtis Aivar Kurvits. Avarii põhjustamise eest karistati halduskorras kaubiku Toyota Hiace registrimärgiga 058 AKZ juhti Aivo Nurmeotsa. Ka kaubik kuulus hagejale. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja TsK §-de 173 ja 222 alusel välja mõista liiklusõnnetusega põhjustatud kahju 60 000 krooni, sest kostja keeldus selle hüvitamisest. Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigust keelduda kahju hüvitamisest. LKS § 1 lg 2 kohaselt on kindlustuse objektiks tsiviilvastutus, mis kaasnes sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. A. Nurmeots juhtis kaubikut hageja poolt antud volikirja alusel ja seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega tekkis temal tsiviilvastutus. Tsiviilvastutust ei tekkinud sõiduautot juhtinud A. Kurvitsal ega ka hagejal. Kostja leidis, et kahju eest peab vastutama TsK § 458 alusel suurema ohu allika omanik, s.o hageja. Kuna mõlema sõiduki omanik oli hageja, siis peaks hageja kahju hüvitama iseendale. LKS § 34 lg 1 järgi on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest, kui kannatanu ja kahju eest vastutav isik langevad kokku. Harju Maakohus rahuldas 23. oktoobri 1998. a otsusega hagi LKS § 27 lg-te 1 ja 5 ning 34 alusel. Otsuse põhjenduste kohaselt on LKS § 1 lg 2 järgi liikluskindlustuse objektiks tsiviilvastutus, mis kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. Seega on kindlustatud mitte ainult hageja, vaid ka hageja sõidukit juhtima volitatud isikute tsiviilvastutus. Hagejale liikluskahju hüvitamisest keeldumise aluseks ei saa olla LKS § 27 lg 3 p 2, sest selle sätte alusel võib keelduda ainult liikluskahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi poolt juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud liikluskahju hüvitamisest. Ka ei saa hagejale kahju hüvitamisest keeldumise aluseks olla LKS § 34 lg 1, sest hageja ei ole ise vastutav kahju tekkimise eest. Kahju tekkimise eest oli vastutav autot juhtima volitatud isik A. Nurmeots. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. veebruari 1999. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et LKS § 1 lg 2 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusobjektiks tsiviilvastutus, mis kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku (kindlustatu) poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. Seega leidis kohus õigesti, et
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

kindlustatud on mitte ainult hageja kui sõiduki omaniku, vaid ka sõidukit juhtima volitatud isiku tsiviilvastutus. Vaatamata sellele, et mõlema avariis osalenud auto omanik on hageja E. Kurvits, kuulub liikluskahju LKS §-de 1 lg 2 ja 27 lg-te 1ja 5 järgi kostja kui liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja poolt hüvitamisele, mida kohus on otsuses piisavalt motiveerinud. Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kostja leiab, et kohus ei ole põhjendanud, miks hagejal on õigus vastupidiselt liikluskahju hüvitamist reguleerivale seadusesättele saada liikluskahju hüvitist. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et sõidukit volituse alusel juhtinud isiku poolt sõiduki omanikule tekitatud kahju kuulub liikluskindlustuslepingu alusel hüvitamisele. LKS § 27 lg 3 p 2 kohaselt ei hüvitata liikluskahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi poolt juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud liikluskahju ning seda olenemata sellest, millist vara kahjustati. Vastuses kassatsioonkaebusele hageja ei nõustu kassatsioonkaebusega. Hageja leiab, et LKS § 27 lg 1 kohaselt hüvitatakse liikluskahju isikule, kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega. Hageja oleks võinud kahju hüvitamist nõuda ka A. Nurmeotsalt, kuid viimase tsiviilvastutus oli vastavalt kohustusliku liikluskindlustuse lepingule kaitstud. Kolleegium leidis, et alus apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub. Ringkonnakohus tuvastas, et liikluskahju tekitas kaubikut Toyota juhtinud A. Nurmeots. Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et sõidukit avariisituatsioonis juhtinud A. Nurmeotsa vastutus oli kindlustatud. Seepärast ei ole alust kindlustusandjat LKS § 27 lg 3 p 2 alusel vabastada kahju hüvitamisest teise kindlustusjuhtumis osalenud sõiduki omanikule, kelleks osutus seesama isik, kellele kuulus ka liikluskahju tekitamise eest vastutava sõiduki juhi juhitud sõiduk. LKS § 13 lg 1 järgi on kindlusvõtja sõiduki omanik või omaniku poolt volitatud sõidukit tegelikult kasutav isik. Vaidlusalusel juhul oli kindlustaja mõlema kokkupõrkes osalenud sõiduki omanik E. Kurvits. Mõlemat autot juhtisid isikud, keda omanik oli selleks volitanud. Kindlustatud oli LKS § 13 lg 2 kohaselt mõlema kokkupõrkes osalenud sõiduki juhi tsiviilvastutus. Üks nendest, kaubiku juht A. Nurmeots, oli isik, kes vastutas tekkinud kahju eest. LKS § 27 lg 1 näeb ette liikluskahju hüvitamise kannatanule, kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega. Sama paragrahvi teine lõige välistab kahju hüvitamise selles lõikes nimetatud juhtudel. Need juhud on seotud isikuga, kes vastutab liikluskahju tekitamise eest. Nagu selgub selle lõike esimesest punktist, mõeldakse siin kahju, mida liikluskahju tekitamise eest vastutav isik tekitab juhitud sõiduki omanikule seoses tema juhtida oleva sõiduki vigastuse või enda vigastusega. Seda kahju ei pea kindlustusandja kindlustusvõtjast sõidukiomanikule hüvitama sellele vaatamata, et liikluskahju tekitamise eest vastutava juhi vastutus oli kindlustatud. Käesoleval juhul on liikluskahju eest vastutav kaubiku juht A. Nurmeots. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama kahju, mis tekkis kaubiku vigastustest, kuid peab talle hüvitama selle kahju, mis tekkis hagejal sõiduauto vigastustest. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. veebruari 1999. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed: A. Kull, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.