3-2-1-57-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. mail 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi kirjalikus menetluses 3. mail 1999. a OÜ
V.
Lutsu
kassatsioonkaebuse
alusel
Tallinna
Ringkonnakohtu
tsiviilkolleegiumi
Hageja leidis, et pooled võtsid endale kohustuse mitte üle anda kolmandale isikule lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta terve lepingu kehtivuse aja jooksul. Hiljem lõpetasid pooled lepingu ennetähtaegselt 31. detsembrist 1996. a. Arusaamatu on kohtu järeldus, et lepingu teatud tingimus jääb kehtima vaatamata mõlema poole selgelt väljendatud tahtele lõpetada lepingu kehtivus tervikuna. Ringkonnakohus ei ole käsitlenud oma otsuses apellandi väiteid protsessiõiguse normide olulisest rikkumisest maakohtu poolt. Maakohtule esitatud hagis paluti kostjalt välja mõista 1 006 908 krooni 50 senti. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonikohus lahendas pooltevahelise vaidluse üksnes 104 214 krooni 39 sendi ulatuses. Otsusest ei nähtu, miks lahendati apellatsioonkaebus just nimetatud summa ulatuses. Seega on tegemist protsessiõiguse normide olulise rikkumisega, mis viis asja ebaõigele lahendamisele. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kostja leidis, et kummalgi lepingupoolel ei olnud õigust loovutada lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. Kostja on seisukohal, et AS D"ekers ja OÜ V. Luts nõude loovutamise tehingud olid suunatud lepingu rikkumisele ja olid heade kommete vastased ning seega TsÜS 66 lg 1 ja lg 2 kohaselt tühised. Kostja arvab, et ringkonnakohtu poolt nimetatud haginõude summa 104 214, 39 krooni puhul on tegemist trükiveaga, mitte maakohtu lahendi muutmisega. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu otsusega on võetud seisukoht üksnes 104 214 krooni 39 sendi osas, vaatamata sellele, et pooled vaidlesid kokku 1 006 908 krooni 50 sendi üle ja apellatsioonkaebus oli esitatud kogu otsuse peale. Ülejäänud summa osas ei ole ringkonnakohtu otsuses mingit põhjendust esitatud. See ei ole kooskõlas TsMS §-ga 319 lg 1. Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebuse väide selle kohta, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Poolte kohustise tekkimise alus oli kooskõlas TsÜS §-ga 58 tööettevõtuleping. Selle lepingu alusel tekkis OÜ Paldiski Kinnisvarahooldusel kohustus tasuda nende tööde eest, mida lepingu järgi tema tellimusel tegi Pakri Kinnisvarahoolduse OÜ. Sama lepinguga leppisid pooled kokku ka selles, et kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. Sellest lepingust tekkis OÜ Paldiski Kinnisvarahoolduse kohustus võlg tasuda ja Pakri Kinnisvarahooldus OÜ-l õigus nõuda kohustuse täitmist. Seda nõudeõigust ta ei tohtinud lepingu kohaselt kellelegi teisele loovutada. Asjaolu, et pooled loobusid hiljem alates 31. detsembrist 1996. a teineteise teenustest ja lõpetasid lepingulise kohustise kooskõlas TsK §-ga 238, ei lõpetanud ega muutnud lepingu alusel tekkinud kohustust, mis keelas nõude loovutamise kooskõlas TsK §-ga 216. Lepingu alusel tekkinud kohustus tuleb täita selle lepingu tingimuste kohaselt. Ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine on TsK § 174 järgi keelatud. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. jaanuari 1999. a otsus tühistada ja saata asi
samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Leonid Jakersonile 25. veebruaril 1999. a tasutud kautsjon 10 069 (kümme tuhat kuuskümmend üheksa) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.