3-2-2-4-99
Tartus 28. aprillil 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, A. Viro ja tema esindaja vandeadvokaat A. Tammeri ning R. Eenola ja tema esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. aprillil 1999. a Rein Eenola teistmisavalduse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 1996. a otsuse Ants Viro hagis Rein Eenola vastu ostu-müügilepingu tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et 18. oktoobril 1991. a esitas Ants Viro avalduse ÕVVTK Tartu maakonnakomisjonile ebaseaduslikult võõrandatud "Kubja-Hansu 46" talu (kinnistu nr 2610) hoonete ja maa tagastamiseks. ÕVVTK Tartu maakonnakomisjoni 3. juuni 1993. a otsusega loeti Kubja-Hansu 46 talu õigusvastaselt võõrandatud varaks ja tunnistati A. Viro hoonete osas omandireformi õigustatud subjektiks. 3. märtsil 1993. a müüs M. Härma nimeline kolhoos reformikomisjoni loal eelmärgitud talu hoonete hulka kuuluva elamu ja lauda kolhoosi töötajale Rein Eenolale. Tartu Maakohus rahuldas 9. veebruari 1996. a otsusega A. Viro hagi osaliselt ja tunnistas ORAS § 18 lg 1 ja TsK § 244 alusel kehtetuks M. Härma nimelise kolhoosi ja Rein Eenola vahel 3. märtsil 1993. a sõlmitud ostu-müügilepingu. Hagi ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks maareformiseaduse § 7 lg 6 alusel jäeti rahuldamata, sest kehtetust lepingust ei tekkinud mingeid õigusi ega kohustusi. Juriidiliselt põhjendamatuks hinnati kostja väidet, et ta oli juba 1987. a sõlminud M. Härma nimelise kolhoosiga ostu-müügilepingu. Vastavalt TsK §-le 244 pidi elamu ostumüügileping, mille kasvõi üheks pooleks oli kodanik, olema tõestatud notariaalselt. Kuna 1987. a sõlmitud lepingut notariaalselt ei tõestatud, siis on see kehtetu. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Teistmisavalduses palub Rein Eenola TsMS § 366 lg 1 ja lg 2 p1 alusel ringkonnakohtu otsuse uuesti läbi vaadata. Uue asjaoluna märgib avaldaja 6. veebruari 1997. a ekspertiisiaktiga nr 518 tuvastatut, et Kubja-Hansu talu hooned ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Sellest tulenevalt jättis Tartu Vallavalitsus 7. aprilli 1997. a korraldusega nr 164 Kubja-Hansu talu maal asuvad hooned A. Virole tagastamata ning määras nende eest kompensatsiooni. Kuna avaldaja poolt ostetud elamu ei kuulunud tagastamisele, siis ei rikkunud ostu-müügileping endise omaniku huve. Vallavalitsus soovib ostetud hooneid tunnistada peremehetuks. Uuest asjaolust teadasaamise ajaks loeb avaldaja
kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni isikutel, kelle omandis või valduses vara on, muuta vara omandivormi. Vaidlust pole selles, et 3. märtsil 1993. a sõlmitud ostu-müügilepinguga müüdi õigusvastaselt võõrandatud vara. Kuna õigusvastaselt võõrandatud varaga tehtud tehingu kehtivus ei olenenud ORAS § 18 lg 1 kohaselt asjaolust, kas see vara oli või ei olnud säilinud endisel individualiseeritaval kujul, siis ei kuulunud nimetatud asjaolu vaidluses tehingu kehtetuse üle tuvastamisele. TsMS § 366 lg 3 kohaselt ei ole uued asjaolud teistmise aluseks siis, kui need ei mõjutanud kohtulahendi tegemist protsessiosalise kasuks või kahjuks. See, et õigusvastaselt võõrandatud vara ei olnud säilinud endisel individualiseeritaval kujul, ei muuda seaduslikuks enne tagastamise otsustamist selle vara omandivormi muutmiseks tehtud tehingut. Juhindudes TsMS §-st 371, kolleegium m ä ä r a s: Rein Eenola avaldus Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 1996. a otsuse teistmiseks jätta rahuldamata. Eesistuja J. Odar LiikmedH. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.