Kohtulahend

rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsustuse. Kassaator leiab, et apellatsioonkaebuse esitas A. T kui füüsiline isik. Apellatsioonkaebusest ei nähtunud, milliseid kaebuse esitaja varalisi või mittevaralisi õigusi rikuti. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus jättis tuvastamata kaebuse esitaja protsessuaalse seisundi. Ringkonnakohus oli õiguspädev otsuses kajastama ja lahendama selle isiku kaebust, kes apellatsioonkaebuse kohaselt oli apellant, mitte aga muutma omavoliliselt protsessiosaliste ringi. OÜ Valser apellatsioonkaebust ei esitanud. Otsusest ei nähtu, kelle kaebuse alusel on otsus tehtud. Ringkonnakohus on laiendanud asja läbivaatamise ulatust ja teinud otsuse apellatsioonkaebuses märgitust erineva isiku suhtes ning sellega oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus ei arvestanud AS Valser Vara vastuväiteid, et A. T õigusi ei ole rikutud. Seega on otsus põhjendamata. Apellatsioonikohus ületas nõude piire, tühistades Tallinna Linnakohtu kandeotsuse põhjendusel, mida apellant ei esitanud. Apellant ei taotlenud oma apellatsioonkaebuses sundlõpetamise otsustamist ning sundlõpetamata jätmist ei pidanud apellant kaebuses oma subjektiivsete õiguste rikkumiseks. OÜ Valser ja A. T palusid kassatsioonkaebuses muuta ringkonnakohtu otsust ning tühistada kandeotsuse lõige 2. Ringkonnakohus jättis tühistamata kandeotsuse 2. lõike ning seetõttu jäid ühe registrikoodiga registreerituks kaks äriühingut, mis on vastuolus ÄS § 42 mõttega. Ringkonnakohus ei ole piisavalt motiveerinud apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist. Vastuses OÜ Valser ja A. T kassatsioonkaebusele AS Valser Vara leiab, et OÜ Valser ei ole asjas pool ega muu protsessiosaline, kuna apellatsioonkaebuse esitas füüsiline isik A. T. Samuti puudub OÜ Valser tsiviilprotsessiteovõime, sest ta ei ole äriregistrisse kantud juriidiline isik. Kassaatorite nõue on ebaselge. Nad nõuavad Tallinna Linnakohtu 3. veebruari 1998. a otsuse muutmist, kuigi Riigikohtul puudub pädevus esimese astme kohtu lahendite muutmiseks või tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses ei esitatud väiteid ÄS § 42 väära kohaldamise kohta. Kohtukolleegiumi istungil toetasid kassaatorid esitatud kassatsioonkaebust. Mõlemad pooled olid nõus, et ühe numbri all ei saa äriregistris olla kaks äriühingut. Kohtukolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise ja äriseadustiku normide rikkumise tõttu. Äriregistri kandeotsuse tegemise korda reguleerib äriseadustik ja huvitatud isikul on õigus apellatsiooni korras pöörduda ringkonnakohtu poole kooskõlas ÄS §-ga 73. Kohtunikuabi keeldus AS Valser Vara äriühinguna äriregistrisse kandmast, sest sinna oli sama äriühingu AS Valser nimel tehtud 25. augusti 1997. a taotluse alusel juba kantud OÜ Valser, mis oli ümber kujundatud samast äriühingust AS Valser. AS Valser esitas kohtunikuabi keeldumise peale vastulause. Kohtunik rahuldas AS Valser vastulause, kustutas otsusega äriregistrist OÜ Valser registrikoodiga 10261003 ja kandis äriregistrisse sama registrikoodiga AS Valser Vara. OÜ Valser apellatsioonkaebust registrist kustutamise otsuse peale ei esitanud. Kaebuse esitas oma nimel A. T. A. T on registritoimiku andmete järgi OÜ Valser juhatuse liige. Asja arutamine toimus hagita menetluses ja seepärast võis kooskõlas TsMS §-ga 250 lg 2 kohtuniku otsusele apellatsioonkaebuse

esitada ka isik, keda asjasse ei kaasatud, kuid kelle õigusi ja kohustusi kohtuotsus puudutab. Selles mõttes on ekslik AS Valser Vara kassatsioonkaebuse väide, mis välistab A.T kaebuse alusel asja menetlemise apellatsioonikohtus. Järelikult pidi kohus tuvastama, kas osaühingu registrikande tühistamine rikkus A. T kui registrist kustutatud osaühingu juhatuse liikme õigusi, mis annaks aluse teda lugeda huvitatud isikuks, kellel ÄS § 73 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise õigus. Ringkonnakohus niisugust õiguserikkumist oma otsusega tuvastanud ei ole ja seetõttu on kohtuotsus põhjendamata ning vastuolus TsMS §-ga 330 lg 4. Täpne ei ole ka sama kassaatori väide, mille järgi kohtuotsusest ei selgu, kas OÜ Valser, mille suhtes otsus tehti, oli protsessiosaline. Ringkonnakohtu otsusest võib siiski välja lugeda, et OÜ Valser oli protsessis esindatud oma juhatuse liikme A. T kaudu. Ei ole põhjendatud kassatsioonkaebuse väide apellatsioonkaebuse piiridest väljumise osas. Kohtul oli kohustus kontrollida TsMS § 249 kohaselt nii seda, kas avaldus on tõendatud, kui ka seda, kas avaldus vastab seadusele. Selles osas on põhjendatud nii OÜ Valser kui ka A. T kassatsioonkaebus. AS Valser Vara ja OÜ Valser esindajad märkisid õigesti, et kooskõlas ÄS §-ga 42 ei saa ühe ja sama registreerimisnumbri all kahte äriühingut registreerida ja kohus ei saa teha otsust, mis selle ettekirjutusega on vastuolus. Ringkonnakohtu otsusega tekkis olukord, kus ühe registrikoodi all on kaks äriühingut. Asja õige lahendamise seisukohalt on oluline käimasolevas hagimenetluses tehtav kohtuotsus. Hagimenetluses vaidlustati ümberkujundamise otsused, mille alusel OÜ Valser äriregistrisse kanti. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 1998. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. AS Valser Vara, A. T ja OÜ Valser kassatsioonkaebused rahuldada. Tagastada OÜ-le Glikman & Glikman 21. detsembril 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Tagastada advokaadibüroole Pohla ja Hallmägi 5. jaanuaril 1999. a (maksja Laur Lumet) tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.