3-2-1-41-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. aprillil 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi kirjalikus menetluses 15. märtsil 1999. a ABB Eesti AS kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
olemas, kuid hinnates töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust, leiab, et töölepingu lõpetamine ei ole otstarbekas ja ennistab töötaja tööle. Ringkonnakohus leidis, et kui töötaja ei ole jämedalt töökohustusi rikkunud, siis puudub alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel. Töölepingu lõpetamine tuleb tunnistada ebaseaduslikuks ning töötajale välja mõista hüvitis. Hagejaga lõpetati tööleping seetõttu, et ta puudus töölt haiguse tõttu 15.-20. jaanuar 1998. a ega esitanud selle kohta haiguslehte. Kuna hageja oli haige, oli tal töölt puudumiseks mõjuv põhjus. Seega oli töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslik. Asjaolu, et hageja tööle ilmudes ei esitanud koheselt haiguslehte, ei muuda tema töölt puudumist põhjuseta puudumiseks. Asjas ei nähtu ka hageja otsest pahatahtlust. Töötaja ei varjanud oma haigust ega väitnud, et tal ei ole haiguslehte. Töötaja arvas, et tal ei ole vajadust vormistada oma töölt puudumist, sest ta täitis tööülesandeid kodus. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada hüvitise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta TLS §-s 103 sätestatu, mille kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping töötaja ühekordse jämeda töökohustuse rikkumise eest. Kostjal oli õigus lugeda hageja töölt puudumine jämedaks töökohustuse rikkumiseks, kuna puudus kokkulepe kodus töötamiseks ning ta ei esitanud peale tööandja nõudmist haiguslehte. Haiguslehe esitas ta alles pärast töölepingu lõpetamist. Seega käitus hageja pahauskselt ja rikkus jämedalt TLS § 50 p 3 sätestatud töötaja kohustust täita täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Kuna linnakohus ennistas vastustaja tööle TLS § 144 sätete alusel ning ringkonnakohus selles osas linnakohtu otsust ei muutnud, siis on ringkonnakohtu otsus hüvitise väljamõistmises vastuolus TLS § 144 lg 2, mille kohaselt neil asjaoludel tööle ennistatud töötajal ei ole õigust hüvitisele. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohus ei saanudki kohaldada TLS § 103, kuna puudus töötaja ühekordne jäme töökohustuste rikkumine. Haiguse tõttu töölt puudumine ei ole omavoliline töölt puudumine. Tõendatud ei ole hageja keeldumine haiguslehe esitamisest. Vaidlus tekkis sellest, et töötaja tegi haiguse ajal kodus tööd ja arvas, et töölt puudumist haigusena vormistada ei tule. Samuti ei sätesta seadus haiguslehe esitamise tähtaega. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, millega kostjalt mõisteti välja hüvitis 78 818 krooni 20 senti ja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsus kostjalt hüvitise väljamõistmises on vastuolus TLS §-ga 144 lg 2. Ringkonnakohus pidas linnakohtu otsust hageja tööle ennistamise osas õigeks. Linnakohus hageja hüvitise nõuet ei rahuldanud, leides, et töölepingu lõpetamine tööandja algatusel oli seaduslik. Tulenevalt TLS §-st 144 lg 2 ei ole hagejal õigust hüvitisele, kuna teda ennistati tööle sama paragrahvi 1. lõikes märgitud asjaoludel. TLS § 50 p 3 kohaselt on töötaja kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Ravikindlustusseaduse § 7 lg 1 kohaselt on töövõimetusleht kindlustatu ajutist töövõimetust ja töövabastust tõendav, hüvitise määramise ja maksmise aluseks väljaantav dokument. Samuti ei pidanud kostja aktsepteerima hageja töötamist kodus, sest sellist kokkulepet töölepingus ei olnud. Seega oli tööandja õigustatud nõudma
hagejalt töölt puudumise kohta töövõimetuslehe esitamist. Linnakohus tuvastas,et hageja jättis tööandja selle seadusliku korralduse täitmata. Tööandja vastutus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on sätestatud TLS §-s 117. Töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise põhjuseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protsessireegleid oluliselt rikkudes. Ringkonnakohus, asudes otsuse põhjendavas osas seisukohale, et töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel oli ebaseaduslik, ei muutnud linnakohtu otsust hageja TLS § 144 lg 1 alusel tööle ennistamise osas ega tunnistanud töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Seega puudus ringkonnakohtul alus TLS §-s 117 lg 1 ettenähtud hüvitise väljamõistmiseks. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 1998. a otsus ABB Eesti ASlt Andrus Milleri kasuks hüvitise 78 818 krooni 20 sendi väljamõistmise osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus ning jätta rahuldamata Andrus Milleri nõue sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga saamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada ABB Eesti AS-le 11. novembril 1998. a tasutud kautsjon 788 (seitsesada kaheksakümmend kaheksa krooni) 20 senti. Eesistuja A. Kull Liikmed J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.