lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-38-99

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 26.03.1999

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-38-99
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
26.03.1999
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
555
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-38-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. märtsil 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja esindaja vandeadvokaat B. Jakobsoni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. märtsil 1999. a Tõnu Lemberi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

16.oktoobri 1998. a otsuse Tõnu Lemberi hagis Eva Lemberi vastu eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamises. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Tõnu Lember tunnistada Eva Lember ES § 36 ja 53 alusel eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks eluruumile Tallinnas Kihnu tn 2-52. Linnakohus rahuldas 29. mai 1998. a otsusega hagi ning tunnistas Eva Lemberi eluruumi Kihnu 2-52 kasutamise õiguse kaotanuks ES § 36 ja 38 alusel. Kohus luges tõendatuks, et kostja on vaidlusalusesse eluruumi sissekirjutatud kuid pole selles elanud. Kostja väited talle takistuste tegemise kohta eluruumi pääsemisel on tõendamata. Vaieldav õigussuhe " üürniku endise perekonnaliikme elama asumine alaliselt teise elukohta " ei ole elamuseaduses reguleeritud. TsÜS § 4 lg 1 kohaselt õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib selle õigussuhtele lähedasi suhteid. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse üldisest mõttest. ES § 38 lg 3 kohaselt tunnistatakse isik eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tema äraoleku tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tühistas 16. oktoobri 1998. a otsusega linnakohtu otsuse materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei saa kostjat tunnistada eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tema äraoleku tõttu ES § 38 lg 3 alusel, sest sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et üürilepingus võidakse ette näha tingimused ja tähtajad, mille saabumisel ajutiselt ära olev üürnik või tema perekonnaliige kaotavad õiguse eluruumile. Sellise tingimusega üürilepingut sõlmitud ei olnud. ES § 5 järgi ei tohi mitte kedagi eluruumist välja tõsta või piirata tema eluruumi kasutamise õigust teisiti kui elamuseaduses sätestatud alustel ja korras. Seega pole Linnakohtu viide TsÜS §-le 4 lg 1 asjakohane. Kassatsioonkaebuses palus Tõnu Lember tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega jätta muutmata linnakohtu otsuse. Kassaatori väitel tuleb õigussuhet reguleeriva seaduse puudumisel TsÜS § 4 järgi lähtuda seaduse üldisest mõttest ja seda linnakohus tegigi. Asja arutamise ajaks ringkonnakohtus oli seadusandja reguleerinud vaidlusaluse õigussuhte ES §-s 531, mille kohaselt alatiselt lahkunud isik kaotab õiguse eluruumile lahkumise päevast alates. Vastustaja Eva Lember ei nõustunud kassatsioonkaebuse väidetega. Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et alus apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub.

Kolleegium nõustub apellatsioonikohtuga, et isikut ei saanud tunnistada eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks ES § 38 lg 3 alusel, kui üürilepingus puudus sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et 10. juunil 1998. a vastu võetud ja 16. juulil 1998. a jõustunud ES § 531 lg 3 võimaldab eluruumi kasutamist jätkava isiku hagi põhjal kohtul tunnistada sama eluruumi varem kasutanud isiku eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tema alatiselt lahkumise tõttu. Eeltoodu on kohaldatav ka isikutele, kes pole eluruumi elama asunud või on sellest lahkunud enne ES § 531 jõustumist 16. juulil 1998. a, kui nad pärast seaduse jõustumist on eluruumist ära olnud asjaoludel, mis võimaldab äraolekut pidada alatiseks faktiliselt teises kohas elamise tõttu. Kuna osundatud norm puudus asja lahendamise ajal linnakohtus ja apellatsioonikohus kontrollib I astme kohtu lahendit, siis tuleb asuda seisukohale, et apellatsioonikohus ei saanud seda asja lahendada ES § 531 sätestatust lähtudes. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 1998. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.