3-2-1-21-99
Tartus 16. veebruaril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. veebruaril 1999. a Laheda valla erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. oktoobri 1998. a määruse täitmise selgitamise tühistamises ME Tilsi Soojus hagis Ühistu Veko vastu võla nõudes. Põlva Maakohtu 22. oktoobri 1996. a määruse alusel, millega kinnitati munitsipaalettevõtte Tilsi Soojus ja ühistu Veko kokkulepe, algatati 25. novembril 1996. a täitemenetlus ühistult Veko 44 230 krooni väljamõistmiseks ME Tilsi Soojus kasuks. Põlva maavanema 25. juuli 1997. a korraldusega nr 664 kustutati ME Tilsi Soojus ettevõtteregistrist. TMS § 31 alusel palus Põlva Maakohtu Täitevosakond selgitada, kas ühistu Veko võlg kuulub sissenõudmisele Laheda Vallavalitsuse kasuks. Laheda vald palus arestida ühistu Veko vara võlgnevuse ulatuses, kuna ME Tilsi Soojus polnud iseseisev juriidiline isik ning pärast tema likvideerimist läks vara üle Laheda Vallavalitsusele. Võlgniku esindaja leidis, et munitsipaalettevõtte põhimääruse § 19 alusel ei ole vallavalitsus ME Tilsi Soojus õigusjärglane, kuna viimatinimetatu likvideeriti ilma õigusjärgluseta ning seega puudub vallavalitsusel nõudeõigus. Juhindudes TsMS §-st 245 ja TMS §-st 31 selgitas Põlva Maakohus 11. septembri 1998. a määrusega, et Põlva Maakohtu 22. oktoobri 1996. a määruse tsiviilasjas 2-283/1996 täitmisel kuulub ühistu Veko võlg ja viivised sissenõudmisele Laheda Vallavalitsuse kasuks. Määruse põhjenduste kohaselt on KOKS § 34 ja 35 järgi munitsipaalomand valla vara. ME Tilsi Soojus oli Laheda valla munitsipaalettevõte ja selle likvideerimisel läks järelejäänud vara üle Laheda vallale. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse. Tulenevalt ÄS §-st 507 lg 2 ja munitsipaalettevõtte põhimääruse p-st 2 on kohaliku omavalitsuse moodustatud munitsipaalettevõte juriidiline isik. Seega on alusetu väide, et täitmisele kuuluv lahend tehti Laheda valla kasuks. Põlva Maakohtu 22. oktoobri 1996. a määrus ei olnud ebaselge isiku osas, kellel oli sellest määrusest tulenevalt õigus ühistu Vekolt võlgnevust sisse nõuda. TMS § 31 alusel saab selgitusi anda vaid lahendi ebaselguse korral. Juriidilise isiku lõpetamisel ning tal õigusjärglase puudumisel on võlgnikul analoogia alusel TMS §-s 35 lg 1 p 5 sätestatuga õigus taotleda täitemenetluse lõpetamist. Erikaebuses palus Laheda vald ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta muutmata Põlva Maakohtu
kujundada, kuid Laheda Vallavolikogu otsustas ME Tilsi Soojus likvideerida. Laheda Vallavalitsuse likvideerimisejärgne bilanss ei kajasta ühistu Veko võlga. Seda pole likvideerimise käigus arvestatud ja KOKS § 38 lg 2 kohaselt ei ole see ka võimalik. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et Põlva Maakohtu 22. oktoobri 1996. a määrus tehti juriidilise isiku, ME Tilsi Soojus suhtes. Kuigi määrus oli sissenõudja osas selge, oli kohtul TMS § 31 alusel õigus seda selgitada seoses sissenõudjaks oleva juriidilise isiku lõppemisega. Ringkonnakohtul on jäänud tähelepanuta, et ÄS § 507 lg 2 kohaselt tuli enne nimetatud seadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõttele, mida ei sätestatud ettevõtjana äriseadustikus, kohaldada selle ettevõtte kohta käivates õigusaktides sätestatut. Seega tuli arvestada Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1990. a määrusega nr 138 kinnitatud "Munitsipaalettevõtte põhimääruse" p-s 21 sätestatut. Osundatu kohaselt läheb munitsipaalettevõtte likvideerimisel vara, mis on järele jäänud pärast kohustuste täitmist kreeditoride ees, üle munitsipaalettevõtte asutanud kohalikule omavalitsusele ettevõtte põhikirjas ettenähtud korras. AÕS § 30 lg 1 kohaselt hõlmab vara lisaks asjadele ka rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Seega on sätestatud munitsipaalettevõtte vara üleminek teda asutanud kohalikule omavalitsusele ja seda ei välista üleandmise korra reguleerimata jätmine munitsipaalettevõtte põhikirjas. Kassaator on ekslikult tasunud kassatsioonkautsjoni. TsMS § 57 lg 4 kohaselt on riik ja kohalik omavalitsus vabastatud kautsjoni tasumisest. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. oktoobri 1998. a määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Laheda Vallale 9. novembril 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.