3-2-1-20-99
Tartus 16. veebruaril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa vaatas läbi kirjalikus menetluses 1. veebruaril 1999. a Eha Kaha erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 1998. a määruse avalduse vastuvõtmise keeldumise tühistamises Ats Kaha hagis Eha Kaha vastu omandiõiguse tunnistamiseks. Ats Kaha esitas 11. septembril 1998. a Põlva Maakohtule hagi Eha Kaha vastu, milles palus tunnistada, et 16. juunil 1940. a oli Visse nr 33 kinnistu nr 82 omanik 1858. a sündinud Johan Kaha. Põlva Maakohtu 29. septembri 1998. a määrusega keelduti avalduse vastuvõtmisest ja tagastati see koos lisadega TsMS § 149 lg 2 p 3 alusel. Määruse motiivide kohaselt on olemas jõustunud Põlva Maakohtu halduskohtuniku otsus haldusasjas nr 3-11/95, millest nähtuvalt on halduskohus kindlaks teinud, et Visse nr 33 kinnistu nr 82 omanik selle õigusvastaselt võõrandamise ajal oli 1829. a sündinud Johan Kaha. Seega on olemas seadusjõus kohtuotsus, millega on kindlaks tehtud vara omanik selle õigusvastaselt võõrandamise ajal ning tsiviilkohtumenetluse korras ei ole kohtul võimalik seda enam arutada. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ning saatis asja esimese astme kohtule menetlusse võtmise küsimuse otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 149 lg 2 p 3 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks peab olema jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks ei saa olla jõustunud kohtuotsus haldusasjas. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks saaks olla asjaolu, et asi ei kuulu TsMS § 217 p 1 alusel kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Erikaebuse esitas Eha Kaha, kes palus tühistada ringkonnakohtu määruse. Erikaebuse motiivide kohaselt sätestab TsMS § 149 lg 2 p 3, et jõustunud kohtuotsuse (mitte jõustunud kohtuotsuse tsiviilasjas) olemasolul saab kohus keelduda avalduse vastuvõtmisest. Tähtsust omab vaid see, et otsus on tehtud vaidlusasjas samade poolte vahel. Teise asjaoluna toob kassaator välja, et hageja ei lisanud avalduse juurde ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni ettepanekut lahendada omandiõiguse küsimus tsiviilkohtumenetluses ning kohtul puudus teave, kas nimetatud komisjoni 26. juuni 1996. a otsus on tühistatud. Vastustaja vaidleb erikaebusele vastu. Vastustaja leiab, et omandiõiguse tunnistamise küsimuses ei ole ühtki jõustunud kohtulahendit. Halduskohus ei saa tunnistada omandiõigust. Haldusasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 1998. a otsuse kohaselt tuleb Põlva maakonnas endise Visse talu maa võõrandamisaegne omanik kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses. Avaldusele lisas vastustaja ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni 25. novembri 1998. a otsuse nr 8220, millega tehakse A. Kahale ettepanek lahendada omandiõiguse küsimus tsiviilkohtumenetluse korras. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Eha Kaha erikaebus tuleb jätta rahuldamata TsMS §-st 149 lg 2 lg 5 lähtudes. Avalduse
vastuvõtmisest keeldumise määruse peale sai erikaebuse esitada üksnes avaldaja, mida ta ka tegi. Ringkonnakohtu määrusega tühistati esimese astme kohtu avalduse vastuvõtmisest keeldumise määrus ja saadeti avalduse vastuvõtmine lahendamiseks esimese astme kohtule. Kostja kaasatakse TsMS § 166 lg 1 kohaselt menetlusse pärast seda, kui kohus on hagiavalduse vastu võtnud. Selles asjas ei ole kohus veel avaldust menetlusse võtnud, mistõttu Eha Kahal ei saanud enne avalduse vastuvõtmist tekkida osalust protsessis ja selle kaudu TsMS § 67 alusel õigust kassatsiooni korras ringkonnakohtu määrust vaidlustada. Alles pärast seda, kui esimese astme kohus võtab avalduse menetlusse ja kaasab kostja, on kostjal õigus kaitseks hagi vastu viidata protsessuaalse taanduse korras menetluse ebaseadusliku tekkimise peale, tuginedes TsMS §-dele 149 lg 2 p 3 ja 217 p 3. Kuna ringkonnakohus saatis A. Kaha avalduse esimese astme kohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks, siis on esimese astme kohtul võimalik arvestada ka ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni otsust. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 1998. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed: A. Kull, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.