3-2-2-1-99
Tartus 6. jaanuaril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, M. Ojaveeri esindaja vandeadvokaat A. Saare ja L. Raag`i osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
pärimisõiguse tunnistuse saamiseks. Leili Raag esitas Tartu Linnaarhiivist väljastatud testamendi ärakirja, mille esialgses tekstis "pärandan mina oma ristitütrele Leili Raadile" on perekonnanimi parandatud notar M. Vardja poolt Raagiks. Samuti esitas ta 28. märtsil 1996.a väljastatud testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille aluseks on märgitud 12. mai 1992. a testament. Kolleegium leidis, et alus kohtuotsuse teistmiseks puudub. TsMS § 366 lg 1 ja 2 kohaselt võib uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata, kui olulised asjaolud olid kohtulahendi tegemise ajal olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Leili Raagi hagi alusesse kuulus asjaolu, et M. Ojaveer oli 12. mai 1992. a testamendiga pärandanud oma vara temale. Kuigi kostja esindaja taotles kohtumenetluse ajal selle testamendi väljanõudmist, nõustus kostja asja arutamise lõpetamisega ilma nimetatud testamenti välja nõudmata ja apellatsioonkaebuses märkis" et 12. mail 1992.a tegi Mihhail Ojaveer testamendi Leili Raagile". Eeltoodust tulenevalt pidi asjaolu, et testamendi esialgses tekstis oli ristitütre Leili perekonnanimeks märgitud Raagi asemel Raad, olema avaldajale teada asja lahendamise ajal ja see ei ole kohtuotsuse teistmise aluseks. Juhindudes TsMS §-st 371, kolleegium m ä ä r a s: Milvi Ojaveeri avaldus Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri 1995. a otsuse teistmiseks jätta rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.