3-2-1-3-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. jaanuaril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, kostja esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi ja hageja esindaja vandeadvokaat M. Kaasiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. detsembril 1998. a AS Loodus kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. juuni 1998. a otsuse Thomesto Sverige AB hagis AS Loodus vastu 2 267 087 krooni 85 sendi saamiseks ning AS Loodus vastuhagis 561 951 krooni 80 sendi saamiseks. Tallinna Linnakohtule 26. septembril 1996. a esitatud hagis palus Thomesto Sverige AB välja mõista AS-lt Loodus 2 267 087 krooni 85 senti. Hagi põhjenduste kohaselt tarnis hageja kostjale viimase tellimiskirjade alusel kaupa. Vastavalt kostja tellimuste täitmisele väljastas hageja kostjale arveid kokku summas 2 369 763, 96 SEK. Saadud kaupade eest on kostja jätnud hagejale tasumata 2 267 087 krooni 85 senti. Hageja tugines TsK §-dele 162, 166 lg 2, 173 ja 174. Kostja leidis, et asjas tuleb menetlus TsKS § 218 p 1 alusel lõpetada. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 10. jaanuaril 1993. a sõlmitud lepingust nr THOM/Loodus 001/94, mille p 14 näeb ette vaidluse lahendamise vahekohtus.
tellimiskirjade ning saatelehtede alusel. Kostja jättis hageja poolt esitatud arved 29. septembrist 1994. a tasumata. Kuna kauba maksumust kostja ei ole vaidlustanud, siis tuleb 2 269 515 krooni 10 senti kostjalt välja mõista. Vastuhagi ei ole tõendatud. Lepingu p 16 kohaselt ei või lepingu pool oma lepingujärgseid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. Lepingu kehtivuse ajal, s.o 10. jaanuarist 1993. a kuni 1994. a esimese kvartali lõpuni, hageja lepingu p 16 ei ole rikkunud. Lepingus toodud kauba koguse osas ei ole hageja oma lepingujärgseid õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele üle andnud. Alus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks puudub. Ringkonnakohtu 20. detsembri 1996. a määrus, millega asi saadeti linnakohtule lahendamiseks, on seadusjõus. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus õigesti leidnud, et asi allub üldkohtule ning hagi sisuliselt lahendanud. Pealegi on hagi olnud kohtu menetluses peaaegu 2 aastat ja asja suunamine vahekohtule uueks arutamiseks oleks vastuolus TsKS § 3 lg-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamine. Tõendamist leidis, et hageja hankis kostjale kaupu, mille eest kostja ei tasunud. Kostja leidis, et ta ei ole süüdi kauba eest tasumata jätmises, kuna hageja lõpetas talle uute kaupade hankimise ja seetõttu ei olnud tal piisavalt raha. Seda asjaolu ei saa käsitleda süü puudumisena kohustiste täitmisest keeldumisel. Vastuhagi ei pidanud kohus õigesti tõendatuks. Õige on kostja väide, et kohus ei andnud hinnangut lepingu numbri olemasolule hageja poolt esitatud arvetel. See rikkumine ei viinud aga asja ebaõigele lahendamisele. Poolte kirjavahetuse ja asjaolu põhjal, et hageja ise märkis hilisematele arvetele lepingu numbri, võib eeldada, et pooled olid lepinguga seotudühe aasta jooksul. See aga ei muuda vastuhagi põhjendatuks ja tõendatuks. Hageja ja kostja vahelisest lepingupraktikast nähtuvalt koostati iga aasta algul uus leping, kus lepiti kokku esialgne hangitava kauba kogus. Hiljem hangiti kaupa juurde igakordsete tellimiskirjade alusel. Lepingust ei tulene, et see oleks sõlmitud pikema perioodi peale või suuremate kaubakoguste hankimiseks, kui on lepingus näidatud. Samuti ei tulene lepingust kostja õigus nõuda uue lepingu sõlmimist järgmiseks aastaks. Millelegi ei tugine kostja seisukoht, nagu oleks leping kestnud üle aasta. Asjaolu, et hageja ei sõlminud kostjaga 1995. aastaks uut lepingut ja hakkas kaupa hankima teisele partnerile, ei ole käsitletav pooltevahelise lepingu p 16 rikkumisena. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning menetluse nii hagis kui vastuhagis lõpetada, menetluse lõpetamata jätmise korral aga saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus rikkunud TsKS § 232 lg 4 sätteid. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et 1994. a leping hõlmas ainult esimest kvartalit ning poolte edasised lepingusuhted rajanesid vaid tellimiskirjadel. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud ega esitanud seisukohta selle kohta, et hageja viitas kõigis tellimiskirjades ning arvetes lepingule nr THOM/Loodus 001/94, pidades nii tellimiskirju kui arveid just selle lepingu hulka kuuluvateks. Lepingus oli näidatud lisa 1 ning sellele järgnesid tellimiskirjadena lisad 2, 3, 4 jne. Advokaadibüroo Tark & Co märkis hageja esindajana kostjale saadetud pretensioonis, et lepingutest lähtudes ostis
kostja hagejalt kaupu 1995. aastani. Seega oli tegemist aastalepinguga, mitte kvartalilepinguga. Linnakohtul ei olnud pädevust asja lahendada, kuna lepingu p 14 kohaselt allus vaidlus vahekohtule. Aluseta on ringkonnakohtu väide, nagu muudaks vaidluse kohtualluvust see, et asja on kaks aastat menetletud linnakohtus. Linnakohtu väide, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 1996. a määrusest puudub alus menetluse lõpetamiseks, ei ole õige. Sellel, kas vaidlus kuulub üldvõi vahekohtu kompetentsi, on määrav tähtsus. Lahendi, mille on teinud kohus, kellel puudus vaidluse lahendamise pädevus, on iseenesest tühine. Kostja keeldus 1994. aasta lõpust kaupade eest tasumast seetõttu, et hageja katkestas lepingu ning keeldus kostja tellimusi täitmast, mistõttu olid rahalised vahendid kostjale vajalikud oma tegevuse jätkamiseks. Seega polnud kostja arvete tasumata jätmises süüdi. Vastuhagi on ebaõigesti jäetud rahuldamata. Rikkudes lepingu p 16, andis hageja
Arvestades seda, et asja uuel läbivaatamisel kuulub lahendamisele hagi kohtualluvuse küsimus ning sellega seondub vastuhagi kohtualluvus, siis tuleb apellatsioonikohtu otsus tühistada tervikuna. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. mai 1998. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada AS-le Loodus 10. juulil 1998. a tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed: A. Kull, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.