3-2-3-1-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. jaanuaril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja L. Rangi ja tema esindaja vandeadvokaat A. Pohla ning kostja A. Tenno esindaja vandeadvokaat A. Glikmanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. detsembril 1998. a Larissa Rangi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 1996. a otsuse Larissa Rangi hagis Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME ja Ann Tenno vastu ostu-müügilepingu tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 1996. a otsuse järgi kuulus hageja isale Jakob Rangile Tallinnas (endisel kinnistul nr 649) korteriühingus Uus 22 korter nr 4 (endine nr 3). Majavaldus Uus 22 natsionaliseeriti. Hageja esitas Tallinna Linnavalitsusele 1991. aastal avalduse korteri tagastamiseks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni (edaspidi komisjon) 7. märtsi 1994. a otsusega nr 1896 jäeti hageja avaldus korteri tagastamiseks rahuldamata ja teda ei tunnistatud Uus 22"4 korteri suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Hageja sai otsuse nr 1896 kätte 28. aprillil 1994. aastal. 4. mail 1994. a esitas ta tähtaegselt kaebuse Tallinna Linnavalitsusele. Kaebust menetles komisjon ja 12. septembri 1994. a otsusega nr 3799 tunnistati L. Rang omandireformi õigustatud subjektiks. Tallinna Vanalinna EEV müüs vaidlusaluse korteri
rikkumise tõttu. Avaldaja leidis, et apellatsioonikohus tõlgendas vääralt ORAS § 18 lg 1 ja EES § 3 lg 5 p 4, millega sätestati omandireformi objektiks oleva vara omandivormi muutmise keeld kuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni. Ta esitas Tallinna Linnavalitsusele kaebuse korra p-s 35 ettenähtud edasikaebe tähtaja jooksul. Ta sai komisjoni 7. märtsi 1994. a otsuse kätte 28. aprillil 1994. a ning 4. mail 1994. a esitas kaebuse komisjoni otsuse vaidlustamiseks.
erastamisele ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on ettenähtud korras avaldus esitatud, kuni tagastamise või kompenseerimise lahendamiseni. Kuna apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu otsus on vastavuses esitatud tõenditega ja piisavalt motiveeritud, siis luges ta tuvastatuks, et komisjoni 7. märtsi 1994. a otsus, millega avaldajat ei tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks, oli ostu-müügilepingu sõlmimise ajal seadusjõus ja kuna komisjon tegi uue otsuse, siis ei saanud 4. mail 1994. a esitatud kaebust Tallinna Linnavalitsusele vaadelda kaebusena komisjoni otsusele. Seega leidis apellatsioonikohus, et korteri tagastamine oli avaldaja suhtes lahendatud. Selline seisukoht ei ole kooskõlas ei omandireformi aluste seaduse ega eluruumide erastamise seaduse sätetega ega korra p-ga 35. Kohtud on tuvastanud, et hageja sai otsuse kätte 28. aprillil 1994. a ja esitas kaebuse ettenähtud tähtaja jooksul. EV Valitsuse 28. augusti 1991. a määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p 35 (5. veebruari 1993. a sõnastuses) kohaselt tuli kohaliku komisjoni otsus teha 10 päeva jooksul teatavaks taotlejale, kellel oli otsusega mittenõustumisel õigus pöörduda 10 päeva jooksul otsuse saamise päevast arvates kaebusega Tallinna Linnavalitsuse poole, kes pidi tegema otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamise päevast arvates. Kuna komisjon pidi otsuse avaldajale teatavaks tegema ja avaldajal oli otsuse kättesaamise päevast arvates 10 päeva jooksul õigus esitada sellele kaebus Tallinna Linnavalitsusele, siis ei olnud 5. maiks 1994. a õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus lõppenud. Kord eristab komisjoni otsusele edasikaebamise korda (p35) ja pärast komisjoni otsuse tegemist uute asjaolude ilmnemisel avalduse vastuvõtja poolt materjalide esitamist komisjonile (p 36). Avaldaja esitas Tallinna Linnavalitsusele kaebuse (tlk 25"26) komisjoni 7. märtsi 1994.a otsuse nr 1896 tühistamiseks. Asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus kaebust ei menetlenud ja komisjon ise vaatas otsuse uuesti läbi, ei andnud kohtutele õiguslikku alust lugeda kaebust avalduseks, millega taotletakse otsuse läbivaatamist uute asjaolude ilmnemisel. Juhindudes TsMS §-dest 362 p 2 ja 373 lg 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 1996. a otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Ilmar Rangile 18. juunil 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.