Kohtulahend

ei teinud ta juhtkonnale vastavat ettepanekut ning ka preemiafond jäi moodustamata. Samuti ei tõenda infomemorandum erastamisest tuleneva lisatöö tegemist. Price Waterhouse koostatud infomemorandumi väljavõtte kohaselt põhines RAS-i Silikaat juhtkonna finantsinfo maksuametile esitatud 1993. a tuludeklaratsioonil ja 1994. a kuue kuu auditeeritud aruandel. Kostja seletused tõendina on ebapiisavad, kuna kirjalikud tõendid neid ei kinnita. T. Kiili apellatsioonikaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 19. juuni 1998. a otsusega linnakohtu otsuse lisatasu väljamõistmata jätmise osas ja mõistis AS-lt Silikaat välja lisatasu 119 600 krooni. Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsuse põhjendusi AS-lt Silikaat viivise väljamõistmata jätmise osas, rahuldades selle nõude ringkonnakohtu otsuse põhjendustel. PaS §-de 3 ja 4 kohaselt on tööandjal õigus lisaks töölepingus ettenähtud põhipalgale maksta ka lisatasu, mida makstakse töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Erastamisega seotud tööülesannete täitmine ei kuulu ökonoomikadirektori tavaliste tööülesannete hulka, kuna ettevõtte erastamine väljub äriühingu tavapärase majandustegevuse raamest. Kuigi erastamisseaduse (ErS) § 4 kohaselt on erastamise korraldaja Erastamisagentuur, ei tulene erastamisseadusest, et erastamise sisuline ettevalmistamine ei võiks toimuda äriühingu poolt kooskõlas ErS §-dega 14 lg 6 ja 17. Seega oli tööandja pädev sõlmima töölepingu p 6.4 ning see ei ole vastuolus TLS §-ga 14, kuna nimetatud sätereguleerib töötajate õiguste laiendamist. Vaidlusalune töölepingu p 6.4 ei ole käsitletav töötaja õiguste laiendamisena, vaid tööandja ja töötaja kokkuleppena lisatöö tegemise ja selle eest tasu saamise kohta. AS Silikaat on peale erastamise ostumüügilepingu sõlmimist ise tunnustanud, et T. Kiil on täitnud töölepingu p 6.4 tingimused, andes

jõustumist maksma 12 kuupalga ulatuses lisatasu, kui on tagatud ettevõtte edukas ettevalmistamine erastamiseks ja selle lõpule viimine. RAS-i Silikaat peadirektoril R. Vihvelinil ei olnud õigust erastamise ettevalmistamise ja läbiviimise eest lisatasu töölepingus ette näha, kuna see ei kuulunud T. Kiili kui RAS-i Silikaat ökonoomikadirektori tööülesannete hulka. ErS § 4 lg 1 järgi on riigi omandis oleva vara erastamise korraldaja Eesti Erastamisagentuur, kes on volitatud valitsema tema valdusse antud riigivara, mitte aga erastamisnimekirja kantud riiklik ettevõte. Vastuses

kassatsioonkaebusele

palus

T.

Kiil

jätta

ringkonnakohtu

otsuse

muutmata

ja

kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja leidis, et apellatsioonikohus on piisavalt põhjendanud, miks linnakohtu poolt tõenditele antud hinnang on ebaõige ja miks kuulub otsus osaliselt tühistamisele. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse väidete ja vastustaja oma vastuväidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Seoses erastamise ettevalmistamise ja lõpuleviimise eest lisatasu maksmisega märgib kolleegium järgmist. TLS § 1 järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd ja tööandja kohustub maksma töötajale töö eest tasu. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et lisatasu ettenägemine töölepingus ei ole käsitletav TLS § 14 lg-s 1 sätestatud töötaja õiguste laiendamisena. Samas tuleb silmas pidada, et lisatasu PaS § 2 lg 4 kohaselt on summa, mida tööandja maksab töötajale nõutavast tulemuslikuma töö eest (preemia) või täiendavate tööülesannete täitmise eest. Töölepingu p-s 6.4: "kui on tagatud ettevõtte erastamise edukas ettevalmistamine ja selle lõpuleviimine, siis makstakse pärast ostumüügilepingu jõustumist 12 kuupalka lisatasu", ei ole määratud, kas lisatasu makstakse erastamisega seotud täiendavate või ökonoomikadirektori tööülesannete täitmise eest. Viimasel juhul on lisatasuks nimetatu vastuolus lisatasu mõistega ning selline kokkulepe tuleb lugeda töötaja õiguste seadusevastaseks laiendamiseks, kuna ei erastamisseadus, ükski teine seadus ega haldusakt ei näe ette töötaja õigust saada põhitöö eest ka lisatasu ainuüksi seetõttu, et ettevõte erastatakse. Kuigi töölepingu p 3.5 kohaselt kompenseeritakse vajadusel väljaspool põhitööaega töötamine vastastikusel kokkuleppel ning p 4.2 kohaselt makstakse lisatasu ja preemiat vastavalt töötulemustele, on T. Kiilil õigus saada töölepingu p 6.4 alusel lisatasu, kui ta erastamise ettevalmistamisel ja lõpuleviimisel täitis täiendavaid tööülesandeid, mis ei kuulunud ökonoomikadirektori tööülesannete hulka. Hinnates erastamise ettevalmistamise ja lõpuleviimise edukaks, on isikul, kelle vahenditest lisatasu makstakse, õigus otsustada lisatasu suurus sõltuvalt töötaja tööpanusest. Seega võidakse piirduda töölepingus ettenähtud lisatasu osalise väljamaksmisega. Täiendavate tööülesannete täitmist peab tõendama lisatasu nõudja. TsKS § 228 lg 4 kohaselt peab kohtuotsus olema põhjendatud. Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ei ole õige linnakohtu antud hinnang - saneerimiskava koostati enne töölepingu 1. aprilli 1994. a muudatust ega tule seega arvesse, samuti seati tasustamine sõltuvusse kava kvaliteedist; infomemorandum ei tõenda erastamisest tuleneva lisatöö tegemist ja teiste tõenditega kinnitamata kostja seletused ei ole piisavad. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu otsuses viidatud 30. juuni 1996. a

käskkirjast nr 11-k, milliste erastamise eduka ettevalmistamise ja lõpuleviimise taganud tööülesannete täitmise eest T. Kiilile töölepingu p-s 6. 4 ettenähtud lisatasu makstakse. Õige on kaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsKS § 232 lg 5, kuna ei ole kohtuotsuse resolutsioonis märkinud seisukohta kohtukulude jaotamise kohta. AS-i Silikaat taotluse kassatsioonkaebuse koostamise eest tasutud 3776 krooni väljamõistmiseks T. Kiililt lahendab ringkonnakohus TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 1998. a otsus lisatasu väljamõistmise osas ja saata asi selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Lõhmus & Teeveer 18. juulil 1998. a tasutud kautsjon 1196 (üks tuhat ükssada üheksakümmend) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, J. Rätsep

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.