3-2-1-134-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. detsembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja esindaja vandeadvokaat M. Lusti ja kostja esindaja vandeadvokaat B. Jakobsoni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. detsembril 1998. a Jekaterina Andrejeva kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 1998. a otsuse Jekaterina Andrejeva hagis Nade"da Ossipova vastu testamendi osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ja pärandi sundosa nõudes. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Jekaterina Andrejeva tunnistada TsK § 536 lg 1, 3 ja § 540 alusel osaliselt kehtetuks 30. oktoobri 1996. a Gennadi Andrejevi poolt koostatud testament ja tunnistada hageja omandiõigust Tallinnas Spordi 7-15 asuva korteri 2/3 mõttelisele osale maksumusega 127 733 krooni. Hagiavalduse kohaselt suri hageja isa Gennadi Andrejev
Kassatsioonkaebuse esitas J. Andrejeva, kes palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et kohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud protsessiõigusenormi. Kassaator esitas hagi kahel alusel: ta oli töövõimetu ja ülalpeetav. Ringkonnakohus ei viita ühelegi allikale kinnitamaks oma seisukohta, et töövõimetu on isik, keda VEK on tunnistanud invaliidiks. Kassaator leiab, et õigusteooria kohaselt kuuluvad töövõimetute hulka invaliidid, olenemata sellest, kas neile on määratud invaliidsuspension või mitte. Asjas omab tähtust see, et kassaatori invaliidsuse põhjuseks on vaegurlus lapseeast ning invaliidsus oli määratud tähtajatult. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et tõendamist ei leidnud kassaatori ülalpidamine isa poolt. TsK § 540 ei näe ette, kui pika aja vältel ja millisel ülalpidamisel peab isik olema. Ringkonnakohus ei andnud õiguslikku hinnangut hageja väidetele isapoolse ülalpidamise ja kooselu kohta. Vastustaja N. Ossipova leidis, et ringkonnakohtu otsus on kooskõlas seaduse ja kogutud tõenditega ning selle tühistamiseks puudub alus. Kolleegiumi istungil jäi J. Andrejeva esindaja kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja esindaja pidas ringkonnakohtu otsust õigeks. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMK § 363 p 1 alusel. TsK § 536 lg 3 ei ole selle vaidluse lahendamisel kohaldatav ega puutu asjasse, sest selle paragrahvi alusel arvati seadusjärgsete pärijate hulka isikud, kes ei ole sama paragrahvi kohaselt surnu seadusjärgsed pärijad suguluse või abielu kaudu, kuid olid töövõimetutena pärandaja ülalpidamisel kuni tema surmani mitte vähem kui üks aasta. Ringkonnakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et J. Andrejeva ei olnud isa surma ajal töövõimetu, kuna talle määrati invaliidsusgrupp 11. novembril 1997. a, mil pärandaja surmast oli möödunud üle 11 kuu. Ringkonnakohus ei ole andnud õiget hinnangut asjaolule, et J. Andrejeva on VEK-i otsusega tunnistatud kuulmisvaeguriks lapseeast. Riiklike elatusrahade seaduse § 9 ja Eesti Vabariigi pensioniseaduse § 14 järgi tuvastab invaliidsuse, selle tekke aja ja põhjused arstliku ekspertiisi komisjon, kes määrab ka invaliidsusgrupi. TsK § 540 mõtte kohaselt ei ole oluline, et alles VEK`i 11. novembri 1997. a tõendis on fikseeritud J. Andrejeva III grupi invaliidsus, sest samas on märgitud, et vaegurlus pärineb lapseeast. Need asjaolud olid tuvastatud alama astme kohtutes, kuid kohtud on nendele asjaoludele andnud ebaõige õigusliku hinnangu. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Jekaterina Andrejevale 14. juulil 1998. a tasutud kautsjon 1277 (üks tuhat kakssada seitsekümmend seitse) krooni 35 senti.
Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.