3-2-3-17-98
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. detsembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. novembril 1998. a Eesti Liikluskindlustuse Fondi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu
11.jaanuari 1995. a otsuse Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagis Gennadi Kudsovi vastu 1725 krooni saamiseks. Eesti Liikluskindlustuse Fond (ELKF) maksis liikluskindlustuse seaduse § 18 lg 3 kohaselt Maie Poldile 12. detsembril 1993. a liikluskindlustuse hüvitisena 1500 krooni seoses liiklusõnnetusega, mis toimus 31. juulil 1993. a. Selle liiklusõnnetuse põhjustas kostja Gennadi Kudsov sõidukiga, mille suhtes oli liikluskindlustuse seaduse kohaselt kindlustusleping sõlmimata. Hageja palus kostjalt regressi korras välja mõista liikluskahju 1500 krooni, käsitluskulu 225 krooni ja riigilõivu. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Linnakohtu otsuse põhjenduste järgi tekiks hagejal liikluskindlustuse seaduse § 29 lg 2 kohaselt regressinõude esitamise õigus kostja vastu siis, kui kostja oleks liikluskahju tekitanud tahtlikult või juhtides sõidukit alkoholi- või narkootikumijoobes või olles muu tugevatoimelise aine mõju all või omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Vastavalt liiklusõnnetuse õiendile oli kostja avarii toimumise hetkel kaine. Ka muid aluseid hagi rahuldamiseks pole hageja tõendanud. Kohtuvigade parandamise avalduses palub ELKF Tallinna Linnakohtu otsuse tühistada. Avalduse põhjenduste kohaselt on TsK § 460 üldnorm, mille 1. lõige sätestab, et isikul, kes on hüvitanud teise isiku poolt tekitatud kahju, on tagasinõude õigus selle isiku vastu väljamakstud hüvitise suuruses. Õnnetuse hetkel kehtinud LKS § 29 lg 1 on erisäte, mis piirab TsK §-ga 460 garanteeritud regressiõigust teatud isikute suhtes ja teatud tingimustel, sätestades kindlustusvõtja kaitse regressinõude vastu üldistel alustel. LKS § 29 lg 2 kehtestab erandid, mis annavad kindlustusandjale ja ELKF-le õiguse esitada regressinõuded kahju tekitaja vastu, vaatamata sellele, et tegemist on kindlustusvõtjaga, kes on seaduskuulekalt oma tsiviilvastutuse kindlustanud. LKS § 29 lg 2 ei ole TsK § 460 suhtes erisäte, kuid koosvõetavalt jääb LKS § 29 siiski kitsendavaks erinormiks TsK § 460 suhtes. ELKF omab regressiõigust kindlustamata kahju tekitaja vastu, kuna tema arvelt on hüvitatud kannatanule varaline kahju. Vastustaja kohtuvigade parandamise avaldusele ei vastanud. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kahju tekitamise ajal kehtinud LKS § 29 lg-ga 1 oli kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigus piiratud vaid liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu. Seega pidi isik, kelle tsiviilvastutus oli liikluskindlustuse seaduse kohaselt kindlustamata, kandma kindlustusseltsi või liikluskindlustuse fondi ees regressi korras vastutust üldistel alustel (TsK