3-2-1-121-98
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. detsembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, hageja M. Lihhat"ova esindaja vandeadvokaat A. Tammeri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
9.novembril 1998. a Marina Lihhat"ova kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. juuni 1998. a otsuse Marina Lihhat"ova hagis Gennadi Dolmatovi ja Aleksei Glubakovi vastu ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt erastas Marina Lihhat"ova 1996. a jaanuaris Tartus Lääne 4-16 asuva korteri. Seoses ajutise äraolekuga, andis ta 1995. a detsembris selle korteri kasutada Gennadi Dolmatovile. 1996. a septembris sai M. Lihhat"ova teada, et G. Dolmatov, esinedes tema volitatud esindajana, on 11. aprillil 1996. a sõlmitud ostu-müügilepinguga müünud korteri Aleksei Glubakovile. M. Lihhat"ova esitas linnakohtule hagi ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks ja korteri väljanõudmiseks A. Glubakovi valdusest. Hageja väitis, et G. Dolmatov on tehingu teinud volituseta, kuna hageja ei olnud volitanud G. Dolmatovit ostu-müügilepingut sõlmima ning viimane on tehingu tegemisel kasutanud volikirja, millel hageja allkiri on võltsitud. Kostja G. Glubakov leidis, et ta on korteri omandanud heauskselt, mistõttu hageja ei saa temalt korterit välja nõuda. Tartu Linnakohus rahuldas hagi TsÜS §-de 66 lg 2 ja 3, 103 lg 1 ning AÕS §-de 92 lg 3 ja 95 lg 3 ja 4 alusel. Linnakohus tunnistas 11. aprillil 1996. a sõlmitud ostu-müügilepingu tühiseks ning mõistis korteri A. Glubakovi valdusest hageja kasuks välja. Kohus luges tõendatuks, et G. Dolmatovil puudus volitus Tartus Lääne 4-16 korteri müümiseks. Kostja A. Glubakovi apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tartu Ringkonnakohus linnakohtu otsuse korteri A. Glubakovi valdusest väljanõudmise osas ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis M. Lihhat"ova hagi A. Glubakovi vastu korteri valdusest väljanõudmiseks rahuldamata. Vastavalt AÕS § 92 lõikele 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on AÕS § 95 lõike 1 kohaselt asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Asjaolu, et G. Dolmatovi kui omaniku esindaja ja A. Glubakovi vahel sõlmitud korteri ostu-müügileping on TsÜS § 103 lg 1 alusel tühine, ei anna alust asja A. Glubakovilt kui heauskselt omandajalt AÕS § 95 lg 4 kohaselt välja nõuda, kuna üksnes võlaõigusliku tehingu tühisus ei too kaasa G. Dolmatovi ja A. Glubakovi vahelise asjaõigusliku kokkuleppe kehtetust. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi korteri A. Glubakovi valdusest väljanõudmiseks rahuldamata ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator leidis, et ringkonnakohus on materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud. AÕS § 92 lg 3 kohaselt peab omandi üleandmiseks olema õiguslik alus. Asja