lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-114-98

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 18.11.1998

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-114-98
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
18.11.1998
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
588
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-114-98

MÄÄRUS

Tartus 18. novembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja J. Rätsep, tõlk L. Lomp`i juuresolekul, L. "aganova ja kostja A. Ligi esindaja vandeadvokaat R. Teeveeru osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 26. oktoobril 1998. a Lorita "aganova erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 1998. a määruse Lorita Piro"aki hagis Riho Suurmetsa ja Anne Ligi vastu ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Linnakohtule esitatud hagis palus Lorita Piro"ak ("aganova) tunnistada kehtetuks tema ja Riho Suurmetsa vahel 21. novembril 1995. a sõlmitud korteri asukohaga Tartus Mõisavahe 38-32 ostumüügileping. Hagi põhjenduste kohaselt müüs ta korteri Riho Suurmetsale viimase pettuse tõttu. Samas paluti tunnustada 6. juunil 1996.a Riho Suurmetsa ja Anne Ligi vahel sõlmitud sama korteri ostu-müügilepingu tühisust TsÜS § 66 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega. Hageja taotlusel tagas Tartu Linnakohus 21. aprilli 1998.a. määrusega hagi ja pani võõrandamise keelumärke Anne Ligile kuuluvale eluruumile Tartus Mõisavahe 38"32 ja keelas Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnal korteriomandi Tartus Mõisavahe 38-32 kinnistamise Anne Ligile. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 1998. a määrusega linnakohtu hagi tagamise määrus tühistati. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus protsessiosalise taotlusel hagi tagada, kui selle tegematajätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi on esitatud tehingute kehtetuks tunnistamiseks. Asjaõiguslikku ega varalist nõuet pole esitatud. Seega on tegemist tuvastushagiga. Tuvastushagi kohta tehtav otsus ei ole aga sundkorras täidetav. Hagi tagamise abinõud on kohaldatavad üksnes selliste hagide puhul, millega taotletakse sundkorras täidetava kohtuotsuse tegemist. Erikaebuses palub L. "aganova ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha hagi tagamiseks võõrandamise keelumärge Tartumaa Hooneregistris korterile Tartus Mõisavahe 38-32. Kaebuse väidetel on hagi eesmärk tunnistada kehtetuks ostu-müügileping ja saada tagasi vaidlusalune korter. TsÜS § 66 lg 5 kohaselt peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama ja selle võimatuse korral hüvitama saadu rahas. Hagi rahuldamisel on hagejal õigus korter tagasi saada. Vältimaks korteri võõrandamist heausksele ostjale ongi vajalik hagi tagada. Tegemist on varalise hagiga, kuna hageja soovib korterit ebaseaduslikust valdusest tagasi ja omandiõiguse tagastamist. See oleks sundkorras täidetav omandiõiguse tagasivormistamisega. Hagi esitamisel tasus hageja ka riigilõivu vastavalt korteri maksumusele. Vastustaja A. Ligi peab erikaebust põhjendamatuks. Hagi tagamise otsustamisel peab kohus lähtuma hagiavalduses nõutust, seda laiendamata. Hageja on nõudnud ühe ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist ja teise tühisuse tunnustamist, seega teatud asjaolude tuvastamist. Kolleegiumi istungil jäid kassaator ja vastustaja esindaja kaebuses ja vastuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et alus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et TsKS § 153 lg 1 kohaselt oli hagi tagamine lubatud, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega hagi tagamise eesmärgiks on kindlustada kohtuotsuse täitmine. Hagis nõutakse ühe tehingu kehtetuks tunnistamist ja teise tehingu tühisuse tunnustamist, st ostu-müügi õigussuhete puudumise tuvastamist. Neist ühes tehingus on hageja ise pooleks ja teises mitte. Sellest, et kehtetuks tunnistatud tehingu ja tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, ei tulene kohtule kohustust kohaldada restitutsiooni ilma poolte nõudeta. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis

30.aprilli 1998. a otsuses tsiviilasjas 3-2-1-29-98 (RT III 1998, 18,184). Kuna Riho Suurmetsa ja Anne Ligi vahelise tehingu pooleks hageja pole, siis selle tehingu järgi saadu ei kuuluks ka tehingu tühisuse tunnustamise ja restitutsiooni nõude olemasolul tagastamisele hagejale. Hagis pole nõutud omandiõiguse tunnustamist korterile ega selle väljanõudmist võõrast ebaseaduslikust valdusest, millised nõuded andnuks aluse hagi tagamiseks. Kuna hagis ei nõuta subjektiivse tsiviilõigusõiguse sunniviisilist teostamist ja kohtuotsuse täitmise küsimust ei tõusetu, siis puudus alus hagi tagamiseks. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 1998. a määrus jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, J. Rätsep

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.