lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-113-98

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 17.11.1998

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-113-98
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
17.11.1998
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
613
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-113-98

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. novembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, AS-i MK&Co Ärikeskuse pankrotihalduri S. Kalami osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

26.oktoobril 1998. a AS-i MK&Co Ärikeskus pankrotihalduri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 1998. a otsuse AS-i MK&Co Ärikeskuse pankrotihalduri hagis Võhma Majandusühistu vastu 115 764 krooni tagasivõitmiseks pankrotivara hulka. Äritegevuse alustamiseks sõlmis AS MK&Co Ärikeskus (edaspidi - ärikeskus) Võhma Tarbijate Ühistuga (praegu Võhma Majandusühistu) rendilepingu, mille kohaselt Võhma MÜ andis määramata ajaks alates 19. septembrist 1994. a ärikeskusele rendile Suure-Jaanis Pärnu mnt 10 asuva restorani ja kondiitritsehhi ruumid. Rendilepingu lisana sõlmisid pooled samal kuupäeval lepingu, mille alusel Võhma MÜ müüs ärikeskusele Suure-Jaani restoranis oleva inventari 87 177 krooni 60 sendi eest. Lepingus on märgitud laenu tasumise graafik. Laenu viimase osa tasumise tähtpäev oli 15. veebruar 1995. a.
13.detsembril 1994. a laenas ärikeskus Viljandi Metsaameti Suure-Jaani osakonnalt 100 000 krooni. Samal päeval tasus ta Võhma MÜ-le rendi, elektri ja kütte eest 2653 krooni 50 senti ning inventari eest 81 903 krooni 40 senti. Seega tasuti laen kokkulepitust varem. Käibevahendite puudumise tõttu laenas ärikeskus 3. mail 1995. a Urmas Leesilt 10 000 krooni ja
9.mail 1995. a laenulepinguga AS-lt Trans E. R. 2200 USD. 9. mail 1995. a maksis ärikeskus Võhma MÜ-le jaanuari ja märtsikuu renti koos viivisega 33 860 krooni 40 senti. Viljandi Maakohtu 9. veebruari 1996. a otsusega kuulutati välja ärikeskuse pankrot. Pankrotihaldur on välja selgitanud võlausaldajad, kuid võlgnikul puudub vara, mille arvel nõudeid rahuldada.
4.
märtsil 1998. a jättis Viljandi Maakohus rahuldamata ärikeskuse pankrotihalduri hagi Võhma Majandusühistu vastu 115 764 krooni tagasivõitmiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 1998. a otsusega jäeti ärikeskuse pankrotihalduri apellatsioonkaebus rahuldamata. Ärikeskuse pankrotihalduri nõuded nii laenulepingu kehtetuks tunnistamise kui rendi ja viivise tagasinõudmiseks tuginevad asjaolule, et Võhma Majandusühistu on ärikeskuse lähikondlane PankrS § 49 lg 2 p 4 mõttes. Ringkonnakohus leidis, et Võhma Majandusühistut ei saa käsitleda võlgniku lähikondsena, sest pole tõendatud nende ühine oluline majanduslik huvi. 19. septembri 1994. a laenulepingul puudub samuti kinke iseloom. Seepärast ei ole alust tunnistada 19. septembri 1994. a laenulepingut PankrS § 44 lg 1 p 4 alusel kehtetuks. Kassatsioonkaebuses taotleb pankrotihaldur apellatsioonikohtu otsuse tühistamist täies ulatuses, viidates PankrS §-de 43 lg 1 p 4; 44 lg 2; 45 p 3 ja 49 lg 2 p 4 ning TsÜS § 66 lg 1, 3 ja 5 väärale tõlgendamisele. Kaebuse peaväide on see, et Võhma Majandusühistu oli PankrS § 49 lg 2 p 4 kohaselt ühise olulise

majandusliku huvi tõttu võlgniku lähikondne, mistõttu temale tasutud võlad tulevad tagasi nõuda. Kaebuse kohaselt annavad võlgniku ja Võhma Majandusühistu lepingulised suhted alust viimase võlgniku lähikondseks tunnistamiseks. Kohtuistungil toetas AS-i MK&Co Ärikeskus seaduslik esindaja pankrotihaldur S. Kalam kassatsioonkaebust. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et eelnimetatud subjektide ühine oluline majanduslik huvi ei ole tõendatud. Asjaolu, et Võhma Majandusühistu oma vara võlgnikule rentis ja et võlgnik seda oma äritegevuses kasutas ning kasutamise eest renti maksis, ei anna alust järeldada niisugust ühist majanduslikku huvi, mille alusel saaks Võhma Majandusühistut pidada võlgniku lähikondseks PankrS § 49 lg 2 p 4 mõttes. Kuna võlgniku lähikondsust ei ole, siis ei saa tehingut PankrS § 43 lg 1 p 4 alusel kehtetuks tunnistada ega tasutud võlga PankrS § 45 p 3 alusel sisse nõuda. Inventari ostu-müügileping Võhma Majandusühistu ja võlgniku vahel, millele anti laenulepingu vorm, ei ole tehingu asjaolusid arvestades vaadeldav kinkelepinguna ja apellatsioonikohtul puudus alus PankrS § 44 lg 2 kohaldamiseks. Juhindudes TsMS §-st 362 p1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 1998. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.