3-2-1-105-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. novembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 12. oktoobril 1998. a AS ERA Pank kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 1998. a otsuse AS Valestor hagis AS ERA Pank vastu 599 273 krooni saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et 19. juulil 1996. a sõlmis AS Valestor AS-iga ERA Pank krediidilepingu nr 10LL-72-190796 (krediidileping) summaga 900 000 krooni, mille viimaseks tagastamise tähtajaks määrati 15. august 2003. a. Laenu tagati kolme pandiga: 1) kõik AS-ile Rähn kuuluvad AS-i Valestor aktsiad; 2) kommertspant AS"i Valestor vallasvarale; 3) vallaspant AS-i Valestor ehitisele. Pandileping nr 10LL-72/2-190796 (pandileping) sõlmiti 19. juulil 1996. a AS-i ERA Pank ja AS-i Rähn vahel viimasele kuuluvatele AS-i Valestor aktsiatele nominaalväärtusega 138 000 krooni. Peale nimetatud krediidilepingu oli AS-i Valestor ja AS-i ERA Pank vahel sõlmitud veel kaks krediidilepingut kogusummaga 6 200 000 krooni. Ka eelnevaid krediidilepinguid oli tagatud eelnimetatud kommerts- ja vallaspandiga. 2. septembril 1996. a esitas AS Rähn Tartu Linnakohtule hagi pandilepingu tühisuse tunnustamiseks põhjusel, et selle on sõlminud juhatuse liige Lembit Põld, kellel puudus vastav volitus. Hagist loobumise tõttu lõpetati asjas Tartu Linnakohtu 5. novembri 1996. a määrusega menetlus. 18. oktoobril 1996. a teatas AS ERA Pank kirjalikult AS-ile Valestor krediidilepingu ennetähtaegset lõpetamist, viidates krediidilepingu punktidele 9.8.8, 9.8.9, 9.14, 10.1.4 ja 10.1.5. AS Valestor nõudis 24. juulil 1997. a esitatud hagis TsÜS § 108, TsK §-de 173, 174, 448 ja 477 järgi AS-lt ERA Pank alusetult saadud viivist 511 919 krooni 90 senti ning viivise nõudmise tagajärjel hagejale tekkinud kahju 87 358 krooni, kokku 599 272 krooni 90 senti. Hagis leiti, et otsus krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta on tühine, kuna see ei ole kooskõlas pooltevahelise lepinguga ning kujutab kostjapoolset lepingutingimuste rikkumist ning kohustise ühepoolset muutmist ilma seadusliku või lepingulise aluseta. Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis AS-ilt ERA Pank välja hageja poolt alusetult tasutud viivised 511 919 krooni 90 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei rikkunud AS Valestor krediidilepingut kostja poolt väidetud viisil ja temalt viivise nõudmine vastavalt krediidilepingu punktidele 10.1 ja 10.2 ei olnud õige. TsK § 227 kohaselt ei ole kreeditoril õigust nõuda leppetrahvi tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustise mittetäitmise eest. AS-i Rähn poolt hagi esitamisega pandilepingu tühisuse tunnustamiseks ei ole tagatise väärtus oluliselt ja reaalselt vähenenud. Laen oli tagatud kolme tagatisega, mille väärtused krediidilepingu sõlmimisest kuni selle ennetähtaegse lõpetamiseni ei vähenenud, vaid suurenesid. Krediidilepingu punkt 10.1.5 kohustas pooli kõigepealt pidama läbirääkimisi lisatagatiste osas ja alles siis, kui nende käigus kokkulepet ei saavutata, on pangal õigus lõpetada krediidileping ennetähtaegselt. Läbirääkimisi ei peetud.
Krediidilepingust ei tulene, et läbiräkimised pidi algatama deebitor. Kohus pidas vääraks poolte seisukohta, et aktsiate pandileping oli seadusega vastuolu tõttu TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine algusest peale. ÄS § 307 lg 2 sätestab, et esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Linnakohus leidis, et AS ERA Pank ei käitunud oma õigusi teostades heas usus ja kasutas kohe äärmuslikke abinõusid. Hageja nõude 87 358 krooni kahju hüvitamiseks jättis linnakohus rahuldamata. Ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja apellatsioonkaebuse ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu põhjendustega. Õige on linnakohtu seisukoht, et asjas ei ole tõendatud hageja poolt krediidilepingu rikkumine kostja väidetud viisil. AS ERA Pank nõudis
pole seda kunagi kehtivaks pidanud. Seega AS Valestor püüdis kostjat eksitusse viia, millega ei järginud TsÜS §-s 108 kehtestatud nõuet toimida tsiviilõiguste teostamisel ja "kohustuste täitmisel heas usus. Kassaator nõustub kohtute seisukohaga, et AS Valestor rikkus krediidilepingu alusel tekkinud kohustist. Kohtud on leidnud aga, et hageja ei rikkunud kohustist kostja poolt märgitud viisil. Kui kohustise rikkumine on tõendamist leidnud, siis TsK § 227 kohaselt vabaneb kohustist rikkunud isik varalisest vastutusest süü puudumisel, kusjuures süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. Vastustaja ei ole tõendanud, et tal puudub süü. Kassaator leiab, et tal oli õigus krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude mittetäitmise tõttu nõuda täiendavat viivist 0,5% kalendripäevas viivitatud võlasummast. Vastustaja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Vastustaja süü puudumine kohustise rikkumise eest on tõendatud. Vastustaja rikkus AS-i ERA Pank nõuet täita kohustis ennetähtaegselt. Asjaolusid, mis oleksid andnud kassaatorile aluse nõuda kohustise ennetähtaegset täitmist, aset ei leidnud. Seega ei saa vastustaja süüdi olla sellise kohustise rikkumises. Vaidlus pandiõiguse eksisteerimise üle ei mõjuta pandi esemeks oleva vallasasja väärtust. Krediidilepingu punkt 8.2 käsitleb deebitori kohustust pandiõiguste suhtes, mille ese on tema omandis. Hageja ei saa takistada kolmandast isikust pantijal kaitsta oma väidetavalt rikutud õigust. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Krediidilepingu punkt 10.2 kohaselt lepingu ennetähtaegse lõpetamise nõudmisel kreeditori poolt peab deebitor 7 kalendripäeva jooksul alates kreeditori kirjaliku teate väljastuskuupäevast tasuma kogu lepingust tuleneva võlgnevuse. Krediidilepingu punkt 10.4 kohaselt kohustus deebitor tasuma viivist 0,5% koguvõlgnevuselt, mida ta ei tasunud punktis 10.2 nimetatud tähtajaks. Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest kirjaliku informeerimise kohustuse eesmärk on teavitada deebitori ka asjaoludest, milliste esinemise tõttu lepingut ennetähtaegselt lõpetada soovitakse. Krediidilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teatati 18. oktoobri 1996. a kirjas, mille kohaselt ennetähtaegse lõpetamise aluseks oli asjaolu, et krediidilepingu tagatise väärtus on oluliselt vähenenud seoses AS-i Rähn poolt hagi esitamisega pandilepingu tühisuse tunnistamiseks ja ei AS Rähn ega võlgnik AS Valestor pole 18. oktoobrini teinud ettepanekut uue tagatise andmiseks. Krediidilepingu punktidele 9.8.8, 9.8.9, 9.14, 10.1.4 ja 10.1.5 viidates nõuti lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Kolleegium leidis, et pandilepingu tühisuse tunnustamise hagi esitamisega seati ühe tagatise olemasolu kahtluse alla, mis tuleb võrdsustada tagatise väärtuse vähenemisega. Laenuandjat ei saa seada olukorda, kus kohtuliku vaidluse ajal tagatise olemasolu üle puudub kindlus tagatise olemasolus ja ta ei saa nõuda lisatagatist. Tagatise väärtuse vähenemise olulisus oli jäetud kreeditori hinnata ja ta hindas vähenemise oluliseks. Ainuüksi tagatise väärtuse oluline vähenemine polnud aga lepingu punkti 10.1.5 kohaselt selle ennetähtaegse lõpetamise alusks. Lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks osundatud punkti järgi pidi tagatise väärtuse olulisele vähenemisele lisanduma kokkuleppe mittesaavutamine lisatagatise osas. Linnakohus on leidnud, et läbirääkimiste pidamine
lisatagatiste andmiseks pole tõendatud ja lepingust ei tulene, et läbirääkimised oleks pidanud algatama deebitor. Eeltooduga tuleb nõustuda - lisatagatise andmine eeldab kreeditori sellekohast nõuet. Seega ei saanud krediidilepingu punkt 10.1.5 olla aluseks lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele. AS-i ERA Pank 18. oktoobri 1996. a kiri sisaldab viite ka lepingu punktile 9.8.9, mille kohaselt deebitor on kohustatud informeerima kreeditori 7 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ta sai teada juriidilisest faktist, mis mõjutab tema poolt lepingu nõuetekohast täitmist ja punktile 9.8.8, mille kohaselt deebitor kohustus eelnimetatud tähtajal informeerima kreeditori tagatise väärtuse vähenemisest. Kohtud on tuvastanud, et lepingu punktis 9.8.9 sätestatud juriidiliseks faktiks oli hagi esitamine AS-i Rähn poolt, kuid kirjas pole seda otsesõnu märgitud ja pole tõendatud, mil viisil võis hagi esitamine mõjutada laenulepingu täitmist. Kolleegium ei nõustu esimese põhjendusega, sest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.