3-2-1-102-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. novembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 5. oktoobril 1998. a AS-i F&F ja Oleg Ulitini kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Apellatsioonikohus tuvastas, et suuline käsundusleping oli sõlmitud hageja ja O. Ulitini vahel, mida O. Ulitin nõuetekohaselt ei täitnud ja mille tulemusena hageja sai kahju 60 000 krooni. Seega vastutab hageja ees O. Ulitin kui kohustist rikkunud pool. AS-i F&F suhtes solidaarse vastutuse kohaldamiseks puudub õiguslik alus. Raha ülekandmine AS-le F&F on O. Ulitini ja AS-i F&F vaheline tehing ning hagejal puudub vahetu nõudeõigus AS-i F&F vastu. Kassatsioonkaebuses paluti ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega hagi rahuldati ja O. Ulitinilt mõisteti välja 60 000 krooni ning jätta AS-i Dartasset hagi rahuldamata. Kaebuse kohaselt sõlmiti käsundusleping AS-de Dartasset ja F&F vahel ning O. Ulitin ei ole käsunduslepingu pooleks. Paljasõnaline on ringkonnakohtu kriminaalasja eeluurimise materjalidel tuginev seisukoht, et käsundusleping oli sõlmitud AS-i Dartasset ja O. Ulitini vahel. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta kostjate väite, et AS-i Dartasset ja AS-i F&F vahelise lepingu tingimuse järgi oli AS-l F&F õigus saada 50 % viilide müügi puhastulust (s.o. 8500 krooni). Seega tuli kostjalt sisse nõuda 60 000-8500 = 51 500 krooni. Otsuses ei ole piisavalt motiveeritud AS-i Dartasset kahju olemust. Kuna AS F&F vastuhagi ei ole esitanud, siis seetõttu apellatsioonikohus põhjendamatult luges asjakohatuteks apellantide väited, et tegelikult tasus AS-le Miassi Instrumentaaltehas viilide eest ja kandis kõik kulud AS F&F. Vastuhagi esitamine on kostja õigus, mitte kohustus ja selle tegemata jätmisega ei saa motiveerida ei haginõude rahuldamist ega vastuväidete tagasilükkamist. Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Kohtud tulid põhjendatult järeldusele, et käsunduslepingu osapooleks oli just nimelt O. Ulitin, kes tegutses vastustaja esindaja volitusel, kuid mitte vastustaja huvides. Vastustaja on seisukohal, et kuna kassaator ei täitnud asjakohaselt kohustust käsunduslepingu järgi, siis õigust tasu saamisele tal ei ole. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Kassatsioonikohus ei tuvasta TsMK § 353 lg 3 (TsKS § 349 lg 2) kohaselt hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Apellatsioonikohtu otsusega on tuvastatud kauba kuulumine hagejale ning hageja ja kostja O. Ulitini vahel käsunduslepingu olemasolu. Käsunduslepingu järgi kohustub üks pool (volinik) teostama teise poole (volitaja) arvel ja nimel teatavaid juriidilisi tegusid. TsK § 395 lg 1 kohaselt on volinik kohustatud täitma talle antud käsundi vastavalt volitaja juhenditele. Volinik on kohustatud TsK § 397 p 4 kohaselt hüvitama volitajale tekitatud kahju, kui see on tekitatud voliniku süü läbi. Kahjude all mõistetakse TsK § 222 lg 2 kohaselt kreeditori poolt tehtud kulutusi, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Linnakohus põhjendas volitaja kahju AS-i F&F arvele kantud viilide müügist saadud 60 000 krooniga, milline summa tuli kanda hageja arvele. Linnakohtu otsuse põhjenduse kahju suuruse kohta luges ringkonnakohus õigeks. Apellatsioonikohus on võtnud seisukoha AS-i Dartasset ja AS-i F&F vahel käsunduslepingu puudumise kohta ja lugenud õigeks linnakohtu otsuses antud hinnangu hageja esitatud tõenditele, mille kohaselt oli sõlmitud käsundusleping hageja ja O. Ulitini vahel. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium
o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli 1998. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.