3-2-3-9-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. oktoobril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. septembril 1998. a Tatjana Pärna kohtuvigade parandamise avalduse alusel Valga Maakohtu 16. aprilli 1998. a otsuse Eesti Vabariigi hagis Tatjana Pärna vastu kinnisasjale omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatusse kande tegemise nõudes. Valga Maakohtule esitatud hagis palus Eesti Vabariik kanda ennast Karula vallas Rebasemõisa külas asuva kinnistu nr 1075 omanikuna kinnistusraamatusse ja tunnustada tema omandiõigust eelnimetatud kinnistule. Valga Maakohtu 16. aprilli 1998. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt müüs Madis Ilsjan 12. augusti 1996. a ostu-müügilepinguga Tatjana Pärnale kinnistu nr 1075 asukohaga Valga maakond, Karula vald, Rebasemõisa küla, Vastse-Mendo. Hagejale ostu-müügilepingu ärakirja ei saadetud ja kinnistu võõrandamisest sai kaitstavate loodusobjektide seaduse § 9 lg 5 järgi ostueesõigust omav Eesti Vabariik teada pärast kinnisasja minekut ostja omandisse. 17. jaanuaril 1997. a teatas hageja ostjale ostueesõiguse teostamise soovist ja palus ilmuda 30. jaanuaril 1997. a asjaõiguslepingu sõlmimiseks notari juurde. Sama aasta augustis teatas hageja teistkordselt ostueesõiguse teostamise soovist ja kordas kutset notari juurde. Mõlemal korral kostja notaribüroosse ei ilmunud. AÕS § 264 lg 3 kohaselt astub ostueesõigust teostav isik avalduse esitamisega sõlmitud ostu-müügilepingu järgi ostja asemele ja omandab õiguse nõuda kinnistusraamatusse kande tegemist. Ostja või müüja keeldumisel on õigus esitada hagi kinnisturaamatusse kande tegemiseks ja kinnisasjale omandiõiguse tunnustamiseks. Hageja on täitnud AÕS § 269 1. lõikes sätestatud kohustuse, deponeerides Valga maakohtu deposiitarvele kinnistu ostuhinna 250 000 krooni. Nõuet AÕS §-s 269 lg 2 sätestatud kulutuste tasumiseks kostja ei esitanud. Kohus luges asjakohatuks kostja kirjalikus vastuses esitatud väite hageja esindajal volituste puudumise kohta. Karula rahvuspargi direktori volitused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seaduse §-s 6 ja Karula rahvuspargi põhimääruse punktis 6 sätestatust. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning hageja esindaja palus asja lahendada ilma kostja osavõtuta. Kostja on isiklikult saanud kätte kohtukutse hoiatusega, et kohus võib asja lahendada tema puudumisest hoolimata. Maakohus leidis, et TsKS § 199 lg 2 järgi, kui poolt kohustati ilmuma kohtuistungile tagaseljaotsuse hoiatusel või hoiatusel lahendada asi tema puudumisest hoolimata, kuid tagaseljaotsust ei tehtud, siis võib kohus kohaloleva poole taotlusel asja sisuliselt lahendada. Kohus mõistis T. Pärnalt välja Eesti Vabariigi kasuks kohtukulud kogusummas 20 700 krooni. Kohtuvigade parandamise avalduses palub avaldajateha määruse asja läbivaatamata jätmise kohta. Avalduse kohaselt puudusid Karula rahvuspargi direktoril Pille Tomsonil volitused Eesti Vabariigi nimel ostueesõiguse teostamise avalduse esitamiseks ja tema avaldus ei loo õiguslikke tagajärgi.
Samuti puudusid Pille Tomsonil volitused Eesti Vabariigi esindamiseks kohtus. Kohtuotsus on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud. Kohtuotsuse kohaselt on kostja isiklikult kätte saanud kohtukutse hoiatusega, et kohus võib lahendada asja tema puudumisest hoolimata. Viimane väide ei vasta tõele, kuna kutses ei ole seda märgitud. Eeltoodu kinnitamiseks on kostja lisanud kohtuvigade parandamise avaldusele kohtukutse. Vastustaja peab kohtuvigade parandamise avaldust põhjendamatuks. Karula rahvuspargi direktori volitused riigi esindamiseks tulenevad Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a määruse nr 92 "Alam"Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspargi kaitse"eeskirjade ning Karula rahvuspargi välispiiri kirjelduse kinnitamine" punktist 2, mille kohaselt on Karula rahvuspargi valitsejaks rahvuspargi direktor ning nimetatud määrusega kinnitatud Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjade punktist 14, mille kohaselt riigi ostueesõigust vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse § 9 5. lõikele teostab rahvuspargi valitseja. Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja Valga Maakohtu 16. aprilli 1998. a otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Maakohus on 16. aprillil 1998. a pidanud eelistungi ja lahendanud asja sisuliselt vahetult eelistungi jätkuna toimunud kohtuistungil kostja kohalolekuta. TsKS § 167 lg 4 kohaselt võis kohtuistungi pidada ja asja sisuliselt lahendada vahetult eelistungi jätkuna vaid siis, kui pooled taotlevad asja sisulist lahendamist või kohus ise poolte kohalolekul leiab, et asjaolud on välja selgitatud ning asja lahendamine võimalik. Toimiku materjalidest ei nähtu kostja taotlust asja sisuliseks lahendamiseks. Kuna kostja eelistungilt puudus, siis ei võinud kohus ka omal initsiatiivil pidada kohtuistungit vahetult eelistungi jätkuna ja asja sisuliselt lahendada. TsKS § 199 lg 2 reguleeris poolte kohtuistungilt puudumise tagajärgi, mitte aga kohtuistungi pidamise ja asja sisulise lahendamise tingimusi vahetult eelistungi jätkuna. Alusetu on kohtuvigade parandamise avalduse väide Karula rahvuspargi direktoril volituste puudumisest riigi esindamisel ostueesõiguse teostamiseks. Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 6 1. lõike alusel antud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a määruse nr 92 "Alam-Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjade ning Karula rahvuspargi välispiiri kirjelduse kinnitamine" p 2 kohaselt on Karula rahvuspargi valitsejaks rahvuspargi direktor. Nimetatud määrusega kinnitatud Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja p 14 järgi teostab rahvuspargi valitseja riigi ostueesõigust rahvuspargi piires oleva kinnistu võõrandamisel. Kohtule oli esitatud Karula rahvuspargi direktori töölepingu ärakiri. Juhindudes TsMS §-dest 373 lg 2 ja 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Valga Maakohtu 16. aprilli 1988. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada osaliselt. Tagastada Tatjana Pärnale 12. juunil 1998. a tasutud kautsjon 2707 (kaks tuhat seitsesada seitse) krooni.
Eesistuja H. Jõks Liikmed A. Kull, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.