3-2-1-91-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. oktoobril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, AS-i Baltmotors esindaja vandeadvokaat V.-R. Villiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. J. Fastovil oli võimalus enne oma sõiduki AS-le Baltmotors remontida andmist tutvuda sõiduki remontimise tingimuste ja hindadega ka teistes sõidukeid remontivates firmades. J. Fastov valis ise remonttööde teostajaks AS-i Baltmotors. J. Fastovi hagi rahuldamata jätmist põhjendas kohus sellega, et J. Fastov ei ole tõendanud talle varalise ja moraalse kahju tekitamist. Tõendamata on, et AS Baltmotors rikkus J. Fastovi kui tarbija õigusi. AS Ukars arve nr 602 kohaselt tasus järelremondi maksumuse 37 643 krooni Lembitu Consulting Ltd. Kohus leidis, et meelevaldne on seostada AS-s Ukars kaks kuud hiljem tehtud remonti AS-s Baltmotors tehtud remondiga. TsÜS § 173 lg 3 kohaselt tuleb lähtudes asjaoludest otsustada, kas isiklike õiguste rikkumisega on tekitatud moraalset kahju. J. Fastov ei ole millegagi tõendanud, et tema kinnipidamisel politsei poolt kannatas tema kui ärimehe maine. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt on linnakohus hinnanud tõendeid õigesti. Asja arutamisel linnakohtus ei esitanud J. Fastov vastuväiteid nõude sisulise põhjendatuse suhtes, vaidlustas vaid summa suuruse. Auto remontimist eelarves näidatud mahus kinnitas ringkonnakohtu istungil ka J. Fastovi esindaja. J. Fastovi head tahet ei näita asjaolu, et ta pole mitme aasta vältel tasunud auto remontimise eest selles osas, mida ta tunnistab. Samas ei ole J. Fastov põhjendanud, kuidas võidi juriidilise isiku poolt J. Fastovile kuuluva auto remondi eest tasumisega talle kahju tekitada. Kassatsioonkaebuses palus J. Fastov apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Tarbijakaitseseaduse § 5 lg 1 kohaselt sõlmitakse kirjalik leping, kui seda ei täideta vahetult tarbija juuresolekul. Algselt leppisid J. Fastov ja AS-i Baltmotors esindaja kokku, et töö maksumuseks on 105 000 - 110 000 krooni. Kui auto remontimise käigus ilmnes vajadus täpsustada töö maksumust, pidanuks hageja teavitama sellest kostjat ning sõlmima temaga kirjaliku lepingu. Kohus jättis kohaldamata tarbijakaitseseaduse § 5 lg 3, mille järgi tõlgendatakse lepingu ebatäpsused tarbija kasuks. AS Baltmotors on rikkunud tarbijakaitseseaduse § 7 p 4, mille kohaselt müüja on kohustatud mitte ületama kokkulepitud või teavitatud hindu. Remondi lõppedes asetati kostja fakti ette, et ta võlgneb tunduvalt suurema summa, kui oli kokku lepitud ning teist teenuste pakkujat ei olnud enam võimalik otsida. Asjaolu, et järelremondi eest tasus 37 643 krooni Lembitu Consulting Ltd on J. Fastovi ja nimetatud aktsiaseltsi omavaheliste suhete küsimus, mis ei olnud asjas arutlusobjektiks. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis AS Baltmotors, et kaevatav kohtuotsus on õige. J. Fastovi väide, et asjaosaliste vahel puudus kirjalik leping on alusetu. J. Fastov poolt omavoliliselt töökoja territooriumilt ära viidud autos oli tellimuslepingu hageja eksemplar. Mingisugust seost ei ole AS-i Baltmotors poolt auto remontimise ja AS-s Ukars hiljem tehtud remondi vahel. Kolleegiumi istungil palus AS-i Baltmotors esindaja jätta kohtuotsuse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Apellatsioonikohus, pidades õigeks linnakohtu otsust AS-i Baltmotors hagi rahuldamises TsK § 448 lg 1 alusel, jättis tähelepanuta, et linnakohus ei ole tuvastanud kahju tekitamisest tuleneva kohustise
tekkimise vajalikke tingimusi: kahju olemasolu AS-l Baltmotors, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanu teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasust ja kahjutekitanu süüd. Asja uuel arutamisel tuleb apellatsioonikohtul kvalifitseerida pooltevaheline suhe vastavuses AS-i Baltmotors nõude aluseks olevatele asjaoludele. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks J. Fastovi hagi rahuldamata jätmise osas. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei ole J. Fastov tõendanud, et auto remont AS-s Baltmotors oli mittekvaliteetne, mistõttu osutus vajalikuks järelremont ning et sellega tekitati talle varalist kahju. Samuti ei ole J. Fastov tõendanud oma väiteid AS-i Baltmotors poolt temale moraalse kahju tekitamisest. Tulenevalt TsMS § 353 lg-st 3 ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid ning Riigikohtu otsus peab põhinema alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 1998. a otsus osas, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 1997. a otsus Jevgeni Fastovilt 66 020 krooni kahjutasu ja 2680 krooni ja 60 sendi riigilõivu väljamõistmiseks AS-i Baltmotors kasuks ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Jätta muutmata otsus osas, millega jäeti muutmata linnakohtu otsus Jevgeni Fastovi hagi rahuldamata jätmises. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Jevgeni Fastovile 26. märtsil 1998. a tasutud kautsjon 860 (kaheksasada kuuskümmend) krooni ja 65 senti ja AS-le BBP 2. aprillil 1998. a tasutud kautsjon 176 (ükssada seitsekümmend kuus) krooni. Eesistuja A. Kull Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.