3-2-1-96-98
Tartus 30. septembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, P. Parvelo esindaja vandeadvokaat H. Otti ja A. Kaasiku esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. septembril 1998. a Koreli Süsteemide AS-i nõukogu liikme Peeter Parvelo erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. aprilli 1998. a määruse Koreli Süsteemide AS-i juhatuse asendusliikme määramise avalduse läbivaatamata jätmises. Tartu Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitasid Koreli Süsteemide AS-i nõukogu esimees Veljo Haamer ja nõukogu liige Peeter Parvelo 19. detsembril 1997. a Tartu Linnakohtule avalduse, milles palusid ÄS § 310 alusel määrata Koreli Süsteemide AS-i väljalangenud juhatuse ainsa liikme (juhataja) Arne Kaasiku asemele ajutiselt Margus Kauri, kuni uue juhataja määramiseni aktsiaseltsi nõukogu poolt. Avalduse kohaselt esitas Arne Kaasik kirjaliku avalduse tema Koreli Süsteemide AS-i juhataja kohalt vabastamiseks ja alates 16. juulist 1997. a ei ole ta aktsiaseltsi juhtinud. 6. novembril 1997. a keeldus A. Kaasik vastu võtmast Koreli Süsteemide AS-i aktsionäri AEK Valduse OÜ nõudekirja Koreli Süsteemide AS-i erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Seetõttu otsustas Koreli Süsteemide AS-i 50% aktsiate omanik AEK Valduse OÜ ise kokku kutsuda aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, et tagasi kutsuda senised nõukogu liikmed ja valida asemele otsustusvõimeline nõukogu. Tartu Linnakohus määras 24. detsembril 1997. a Koreli Süsteemide AS-i juhatuse liikmeks (juhatajaks) Margus Kauri kuni uue juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt. Kohtu põhjenduste kohaselt ei ole Koreli Süsteemide AS-i nõukogu suuteline ÄS § 321 lg 2 ja 322 lg 2 kohaselt vastu võtma otsust senise juhataja tagasikutsumiseks ja uue määramiseks. Kohus luges uue juhataja määramise mõjuvaks põhjuseks selle, et senine juhataja on esitanud avalduse tagasiastumiseks, ta ei ole ühe kuu jooksul aktsionäride sellekohase nõude saamisest kokku kutsunud aktsionäride üldkoosolekut ja aktsionärid on seda teinud ise. Tartu Ringkonnakohus tühistas linnakohtu määruse Koreli Süsteemide AS-i juhatuse asendusliikme määramise kohta ning tegi asjas uue määruse, millega Koreli Süsteemide AS-i nõukogu liikmete Veljo Haameri ja Peeter Parvelo poolt esitatud avaldus juhatuse asendusliikme määramiseks jäeti TsKS § 222 p 3 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et äriseadustiku kohaselt ei saa nõukogu liige ise vahetult avaldusega kohtusse pöörduda, vaid seda saab teha üksnes nõukogu kui kollegiaalne organ. Eeltoodu tuleneb ÄS §-dest 310, 321 ja 322. Seetõttu ei saa nõukogu liikmeid vaadelda ÄS §-s 310 sätestatud muu huvitatud isikuna. Koreli Süsteemide AS-i nõukogu on neljaliikmeline ja kohtule pole esitatud nõukogu ÄS §-des 322 või 323 sätestatud korras tehtud otsust juhatuse asendusliikme määramiseks kohtu poolt. Seega ei olnud linnakohtul alust nõukogu kahe liikme avaldust menetleda, vaid see
tulnuks TsKS § 148 lg 1 p 8 alusel läbivaatamatult tagastada. ÄS § 310 alusel juhatuse asendusliikme määramiseks peab olema tõendatud see, et juhatuse liige, kelle asendamist taotletakse on juhatusest välja langenud. See, et A. Kaasik esitas avalduse tema juhatuse liikmest vabastamiseks ja ta ei täida juhataja kohustusi ei tõenda iseenesest tema juhatuse liikmest väljalangemist. Eeltoodud asjaolud võivad olla tema tagasikutsumise aluseks. Tulenevalt ÄS § 309 kuulub juhatuse liikme valimine ja tema tagasikutsumine aktsiaseltsi nõukogu pädevusse. Nõukogu suutmatus võtta vastu otsust senise juhataja tagasikutsumiseks ei saa olla tagasikutsumise põhjuseks kohtule. Kuna asjas pole esitatud tõendeid, et Koreli Süsteemide AS-i nõukogu oleks arutanud A. Kaasiku juhatuse liikmest tagasikutsumise küsimust, siis puuduvad kohtul tõendid, et A. Kaasik kui juhatuse liige on välja langenud. Kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu määrusele esitas Peeter Parvelo. Selles palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta jõusse linnakohtu määrus. Kassaator peab kitsendava tõlgenduse tõttu ekslikuks ringkonnakohtu seisukohta, et ÄS § 310 kohaselt saab uue juhatuse liikme määramist taotleda ainult aktsiaseltsi nõukogu. Iga aktsiaseltsi nõukogu liige eraldi on muuks huvitatud isikuks, kes on õigustatud esitama taotlust väljalangenud juhatuse liikme asendamiseks olukorras, kus tema tegevusetus võiks kasvõi teoreetiliselt kaasa tuua tema vastutuse ÄS § 327 alusel. ÄS §-s 310 sätestatu õigeaegne rakendamine tagab äriühingu stabiilse juhtimise, mis on riigi huvides. Äriseadustik ei sätesta kohtule keeldu kutsuda aktsiaseltsi nõukogu suutmatusel tagasi juhatuse liiget ja määrata tema asemele uut. Asjaolu, et A. Kaasik ei vaielnud vastu sellele, et ta jättis täitmata seltsi juhatuse liikme kohustused ning nõukogu pole suutnud teda tagasi kutsuda tõendavad iseenesest, et A. Kaasik on seltsi juhatusest välja langenud. Vastustaja A. Kaasik ei nõustu erikaebuses esitatud väidetega. Kuna aktsiaseltsi nõukogu koosoleku päevakorras pole olnud tema tagasikutsumise ja uue juhataja määramise küsimust, siis nõukogul kui kollegiaalsel organil puudub vajadus tema tagasikutsumiseks. Tartu Ringkonnakohtu määrust on aktsepteerinud nõukogu ülejäänud kolm liiget. Kolleegiumi istungil jäid esindajad kaebuses ja vastuses toodud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et erikaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. ÄS §-s 310 sätestatakse, et mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt. Seega on väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määramist kohtus õigustatud taotlema aktsionär, aktsiaseltsi nõukogu ÄS §-des 321 lg 2 ja 322 lg 1 ja 2 või 323 sätestatud korras vastuvõetud otsuse alusel või muu huvitatud isik. Asjas ei väideta, et kohtusse pöördunud Peeter Parvelo oleks aktsionär või oleks kohtusse pöördumise aluseks eeltoodud korras vastuvõetud aktsiaseltsi nõukogu otsus. Ekslik on kassaatori väide, mille kohaselt on nõukogu liige muuks huvitatud isikuks olukorras, kus nõukogu kollegiaalse organina ei suuda korraldada aktsiaseltsi juhtimist. Nõukogu suutmatus otsust vastu võtta ei muuda nõukogu liiget muuks huvitatud isikuks. ÄS § 290 kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis üldkoosolekul, mis olles aktsiaseltsi kõrgeimaks juhtimisorganiks
valib ja kutsub tagasi nõukogu liikmeid ja teeb muudatusi põhikirjas. Seega toimivad nõukogu liikmed nõukogu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel eelduslikult neid valinud aktsionäride seaduslikes huvides. Kuna ÄS § 310 järgi väljalangenud juhatuse liikme asemele asendusliikme määramiseks on õigustatud kohtusse pöörduma aktsionär, siis puudub vajadus sellise õiguse andmiseks eraldi igale nõukogu liikmele. Alusetu on kassaatori väide nõukogu liikme võimalikust vastutusest ÄS § 327 järgi, kui teda ei käsitleta muu huvitatud isikuna ÄS § 310 mõttes. Kui nõukogu liige on tegutsenud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirja võimalusi kasutades juhatuse liikme asendusliikme määramiseks, puudub alus tema vastutusele võtmiseks osundatud normi järgi. Iseenesest õige on ringkonnakohtu seisukoht, et ainuüksi avalduse esitamist juhatuse liikmest lahkumiseks ja juhatuse liikme kohustuste mittetäitmist ei saa lugeda juhatuse liikme väljalangemiseks, küll võib eeltoodu olla aluseks tema tagasikutsumisele ÄS § 309 lg 3 järgi. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. aprilli 1998. a määrus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.