3-2-1-93-98
Tartus 30. septembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. septembril 1998. a Andi Raudbergi erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 1998. a määruse menetluse lõpetamises Andi Raudbergi hagis Andres Bergmanni ja AS Eesti Päevalehe Kirjastus vastu Andres Bergmannil AS Hommikuleht nimel AS-ga Eesti Päevalehe Kirjastus tehingute tegemiseks volituse puudumise tuvastamiseks ja kohtukulude hüvitamiseks. Aktsiaseltsi Hommikuleht aktsionär ja juhatuse liige Andi Raudberg esitas Tallinna Linnakohtusse hagi TsÜS § 103 lg 1 alusel Andres Bergmanni ja AS-i Eesti Päevalehe Kirjastus vastu. Hageja palus tuvastada, et A. Bergmannil puudusid volitused AS-i Hommikuleht nimel AS-ga Eesti Päevalehe Kirjastus tehingute tegemiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli AS-i Hommikuleht juhatuse esimees Andres Bergmann sõlminud AS-i Hommikuleht nimel tehinguid AS-ga Eesti Päevalehe Kirjastus, mille järgi anti AS-le Eesti Päevalehe Kirjastus üle AS-i Hommikuleht põhivahendid ning kasutada viimase ruumid. AS-i Hommikuleht juhatus ei ole selliste tehingute suhtes mingeid otsuseid teinud, kuigi vastavalt põhikirja p-le 7.3.5 kuulub äriühingu vara rendi ja müügi üle otsustamine juhatuse pädevusse. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kiideti aktsiaseltsi 19. juuni 1995. a üldkoosolekul heaks A. Bergmanni tehingud, mis olid seotud AS-i Hommikuleht osalemisega AS-i Eesti Päevalehe Kirjastus juhtimises ja majandustegevuse kontrollimises. See üldkoosoleku otsus on TsÜS § 103 lg 2 mõttes A. Bergmanni poolt tehtud tehingute heakskiitmine ning seda otsust ei ole kohtus vaidlustatud. Andi Raudberg esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles linnakohtu otsuse tühistamist. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on rikkunud protsessiõiguse norme määral, mida apellatsioonikohus ei saa jätta tähelepanuta ja lõpetas tsiviilasja menetluse TsKS § 218 p 1 alusel. Tsiviilõigusi saab kohtus kaitsta üksnes seaduses sätestatud viisil (TsÜS § 112). Hageja ei vaidlustanud hagiavalduses AS-i Hommikuleht ja AS-i Eesti Päevalehe Kirjastus vahelisi tehinguid. Apellatsioonikohtu määruse motiividel valis hageja oma tsiviilõiguste kaitseks tundmatu viisi, paludes tehingute tegemiseks volituste puudumise tuvastamist. Kohus menetles asja, mille läbivaatamine ei kuulu tsiviilkohtumenetluse korras kohtu pädevusse. Erikaebuses leiab kassaator, et ringkonnakohtu määrus on ebaõige. Nõue on lahendatav hagimenetluses, mistõttu menetluse lõpetamiseks TsKS § 218 p 1 alusel puudub seaduslik alus. Nõudes volituste puudumise tuvastamist A. Bergmannil, soovib kassaator kaitsta kohtus oma tsiviilõigusi, mis tal on AS-i Hommikuleht akstionärina ja juhatuse liikmena ning mida A. Bergmann on rikkunud, tehes AS-i Hommikuleht nimel tehinguid, milleks tal ei olnud õigust. A. Raudberg soovib, et kohus tunnistaks tema õigust A. Bergmannil volituse puudumise tuvastamise kaudu. Kassaator on seisukohal, et hagiga vaidlustati AS-i Hommikuleht ja AS-i Eesti Päevalehe Kirjastus
vahel sõlmitud tehinguid, kuna volituste puudumise tuvastamine A. Bergmannil tõendaks tema poolt sõlmitud tehingute tühisuse tunnustamist. Kohtu poolne tehingu tühisuse tunnustamine (ka volituse puudumise tuvastamine) võibki olla aluseks isiku subjektiivsete õiguste tunnustamiseks. Vastustaja ei nõustu erikaebusega. Vastustaja leiab, et hagi esemeks on vastustaja volituste puudumise tuvastamise nõue. Volituste puudumise tuvastamise nõuet, kui üht võimalikku tsiviilõiguste kaitse viisi seadusega ette ei nähta. Esindaja poolt tehingute tegemine puudutab esindatava ja vastava tehingu teise poole õigusi ja huve, mitte aga esindatava juhtimisorgani liikme või aktsionäri õigusi ja huve. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada, sest apellatsioonikohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et asi ei kuulu kohtu pädevusse. Väär on ringkonnakohtu poolt asjas menetluse lõpetamine selle mittekuuluvuse tõttu kohtu pädevusse sellel põhjusel, et hageja on valinud oma tsiviilõiguste kaitseks tundmatu viisi. TsKS § 1 lg 1 ja 2 kohaselt lahendavad maa- ja linnakohtud tsiviilasju, mille all mõistetakse ka tsiviilõigussuhetest tulenevaid vaidlusi. Esindussuhe on tsiviilõigussuhe. Sellele vaatamata, et hageja vaidlustas esindussuhte, mille pooleks ta ise ei olnud, on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega. Tsiviilõigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine on vaadeldav TsÜS § 112 lg 2 p 1 nimetatud õiguse tunnustamise hagina. Asja sisulisel lahendamisel peab kohus võtma seisukoha, kas vaidlustatud esindusega rikuti hageja õigusi. See tuleneb TsKS §-st 4 lg 1, mille kohaselt isikul on õigus kohtusse pöörduda oma rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks. Eelmärgitu tähendab, et iga isik, kes väidab, et tema tsiviilõigusi on rikutud, võib kohtusse pöörduda. Kui tegu on tsiviilõigusliku vaidlusega, peab kohus seda menetlema ja tegema otsuse, lähtudes sellest, kas tegemist on hageja õiguste rikkumisega. Täienduseks ülalmärgitule peab kolleegium vajalikuks lisada alljärgneva selgituse. TsKS § 146 kohaselt pidi hageja näitama hagiavalduses oma nõude " hagi eseme, ja asjaolud, millega hageja oma nõuet (hagi eset) põhjendab " hagi aluse. Hageja on nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil tuginenud TsÜS §-le 103 lg 1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 103 käsitleb tehingu tühisust volituseta esinduse puhul. Kohtuistungil palus hageja TsÜS § 103 lg 1 alusel hagi rahuldada. Hageja märkis kostjana vaid A. Bergmanni ega soovinud, et AS Hommikuleht menetluses kostjana esineks. Hagiavalduse resolutsiooni osas on hageja aga märkinud üksnes seda, et palub tuvastada A. Bergmanni volituste puudumist. Põhjendanud on hageja seda väitega, et tehingu tegi AS-i Hommikuleht nimel A. Bergmann, kellel ei olnud selleks AS-i Hommikuleht juhatuse nõusolekut, mistõttu tal puudus tehingu tegemiseks volitus. Volituste puudumise tuvastamisele viitamine võiks olla selle hagi kontekstis vaadeldav hagi alusena, mille esemeks on tehingu kehtetuse tunnustamine. Hageja aga, tuginedes oma dispositiivsele õigusele, täpsustas hagi alust 17. oktoobri 1995. kirjas Tallinna Linnakohtule, kuid jäi endiselt esialgselt esitatud nõude juurde. Apellatsiooniastme ja kassatsiooniastme kohtus ei ole enam võimalik hagi alust või eset muuta. Juhindudes TsMK §-st 362 p 2, kolleegium
m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 1998. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada AS-le Advokaadibüroo Paul Varul 30. aprillil 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.