lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-88-98

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 29.09.1998

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-88-98
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
29.09.1998
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
640
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-88-98

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. septembril 1998.a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja esindaja vandeadvokaat M. Kaasiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. septembril 1998. a Leks Kindlustuse AS-i kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi

27.märtsi 1998. a otsuse Leks Kindlustuse AS-i hagis Eldur Küla vastu liikluskahju hüvitamiseks. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et 14. juulil 1994. a toimus Võru-Kuigatsi-Tõrva maantee 5. kilomeetril liiklusõnnetus, milles osalesid Eldur Küla juhitud ja OÜ-le Tulevik kuuluv veoauto GAZ 53-14, reg märk 020 GAB, ja Soome kodaniku Lassi-Pekka Keinäse poolt juhitud sõiduauto Volvo-240 GL, reg märk BNX 899, millele liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati tehnilisi vigastusi. Liiklusõnnetuse materjalide kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse E. Küla, kes juhtides sõidukit alkoholijoobes, rikkus liikluseeskirja. Kuna veoauto suhtes oli sõlmitud liikluskindlustusleping Leks Kindlustuse AS-ga, hüvitas hageja kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud varakahju. E. Küla hagejale liikluskahju ei hüvitanud. Maakohus rahuldas hagi, mõistes E. Külalt Leks Kindlustuse AS-i kasuks välja kindlustushüvitisena väljamakstud varakahju 34 164 krooni, kindlustusjuhtumi käsitluskulud 3750 krooni ning riigilõivu 1717 krooni. Maakohtu otsuse motiivide kohaselt on kindlaks tehtud, et liiklusõnnetuse põhjustamises oli süüdi E. Küla. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LKS § 29 lg 2 redaktsioonis sätestati, et kindlustusseltsil ja Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada regressinõudeid sõiduki juhi vastu, kes on tekitanud liikluskahju tahtlikult või juhtides sõidukit alkoholi- või narkootikumijoobes või olles muu tugevatoimelise aine mõju all või omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Tulenevalt TsKS § 232 lg 4 peab kohus otsuse tegemisel muuhulgas andma õigusliku hinnangu pooltevahelise õigussuhte olemasolule või selle puudumisele. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on asjas vääralt kohaldanud käsitletava liikluskahju tekkimise ajal kehtinud LKS § 29 lg 2, mis sätestas mitte sõiduki juhi, vaid sõiduki kindlustusvõtja vastutuse erandid sama paragrahvi lõikest 1 seoses autot juhtinud isiku õigusvastase käitumisega, s.o juhtumid, mil sõiduki kindlustusvõtja ei vabane regressi korras vastutusest kindlustaja ees. Kostja, olles vaid töösuhtes sõiduki kindlustusvõtjaga, kes ei olnud liikluskahju tekitanud suurema ohu allika valdaja ega selle kindlustusvõtja, ei saa kanda LKS § 29 lg 2 kohast tsiviilõiguslikku vastutust hageja kui kindlustusandja ees. Regressiõiguslik kohustis sai tekkida üksnes kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel. Kostja ei ole käsitletava õigussuhte kohustatud subjektiks, vaid ta saab kanda üksnes tööõiguslikku materiaalset vastutust tööandja ees, kui tuvastatakse, et ta on süüliselt

põhjustanud tööandjale liikluskahjuga seoses olevate liigsete väljamaksete tegemise. Kassatsioonkaebuses palub kassaator teha asjas uue otsuse, rahuldades Leks Kindlustuse AS-i hagi. LKS § 29 lg 2 alusel on kindlustusseltsil õigus esitada regressinõudeid sõiduki juhi vastu, kes tahtlikult või juhtides sõidukit alkoholijoobes tekitas liikluskahju. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus kohaldas valesti LKS § 29 lg 2, kuna nimetatud materiaalõiguse norm sätestab regressinõude õiguse expressis verbis sõidukit juhtinud isiku vastu. Samuti leiab kassaator, et asjas ei oma tähtsust see, kas E. Küla täitis tööülesandeid või mitte, kuna liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite tuvastamine ja liikluskindlustuse seaduse alusel tekkivate nõudeõiguste tekkimine on reguleeritud erisätetega. Vastustaja ei ole nõus kassatsioonkaebuses esitatud väidetega. Kolleegiumi istungil toetas kassaatori esindaja kaebuse väiteid. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited on põhjendatud ja ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMK § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 29 lg 1 piiras kindlustusandja regressiõigust kindlustusvõtja vastu. LKS § 29 lg 2 kohaselt oli aga kindlustusseltsil õigus esitada regressinõue sõiduki juhi vastu, kes on tekitanud liikluskahju, juhtides sõidukit alkoholijoobes. Esimese astme kohus tuvastas, et E. Küla, kes põhjustas liiklusõnnetuse, juhtis sõidukit alkoholijoobes. Liikluskindlustuse seadus ei piiranud regressiõigust isiku suhtes, kes juhtis sõidukit tööülesannete täitmisel, olles alkoholijoobes. E. Küla vastutus järgneb otse LKS § 29 lg 2 põhjal. Juhindudes TsMK §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 1998. a otsus tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Leks Kindlustuse AS-i peakontorile 7. mail 1998. a tasutud kautsjon 379 (kolmsada seitsekümmend üheksa) krooni 15. senti. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.