3-2-1-80-98
Tartus 19. juunil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. juunil 1998. a Eino Kiuru erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 1998. a poolte kokkuleppe kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise määruse Manivald Virro hagis Eino Kiuru ja Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse vastu korteri erastamise ostumüügilepingu tühisuse tunnustamiseks. Manivald Virro esitas hagi Eino Kiuru ja Kristiine Linnaosa Valitsuse vastu Tallinnas, Koskla 2/3-2 asuva korteri erastamise ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks. Tallinna Linnakohtu 4. aprilli 1997. a määrusega lõpetati asjas menetlus poolte kokkuleppe kinnitamisega. Kokkuleppe kohaselt lubas Eino Kiuru Manivald Virrol elada oma suvilas Liilia 10 või osta talle omaette elamispinna Tallinnas ning viimane pidi hoidma maja ja aia korras ning tasuma kõik sellega seotud kulud. E. Kiuru pidas kohtumäärust ebaõigeks ja taotles selle tühistamist, kuna kokkuleppe sõlmimisel ei teadnud kostja esindaja kohtuliku kokkuleppe sõlmimise aluseks olevaid tegelikke asjaolusid. Niisuguse asjaoluna nimetati seda, et kuna hagejal polnud õigust korterit erastada, siis erastati korter kostjale seaduslikult. Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata. Määruse motiivide kohaselt ei ole kaebuses esitatud ühtegi uut, pärast kokkuleppe sõlmimist ilmnenud asjaolu ning vaidluse sisu oli kaebajale juba hagiavaldusest teada. Poolte kokkulepe ei mõjutanud tehingu kehtivust, vaid lepiti kokku, et selle üle enam kohtus ei vaielda. Erikaebuse esitaja palub tühistada ringkonnakohtu määruse ning saata asi linnakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna kokkuleppe sõlmimise juures linnakohtus ei olnud Kristiine Linnaosa Valitsust, samuti ei ole olemas mingeid dokumente, millele hageja eelnevalt viitas. Linnakohtu määrus on koostatud valedel asjaoludel. Ringkonnakohtule esitatud avalduses viitas E. Kiuru TsKS § 146 lg 2 p 5, mille järgi hageja oleks pidanud esitama asjaolusid kinnitavad tõendid. Hageja väitis, et tal oli õigus korterit erastada, kuigi ta oli Oktoobri Rajooni RSN TK korteriosakonna poolt 25. aprillil 1990. a välja antud õiendis märgitud kui allüürnik. Vastustaja ei ole nõus erikaebuse väidetega. Kokkuleppe sõlmimise juures viibisid poolte esindajad ning kokkuleppe teksti leppisid kokku pooled, lähtudes nende poolt varem koostatud projektide põhimõtetest. Hageja leiab, et kostja ema oli nimetatud korteri üürnik ning hageja tema abikaasana ja E. Kiuru pojana perekonnaliikmed. Väide, et hageja on allüürnik põhineb Kristiine Linnaosa Valitsuse ebaõigel sissekandel elanike registris. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus on õige. Pooltel on õigus vaidluse eset käsutada. Vaidluse esemeks oli korteri erastamise õigus. Hagejal oli õigus hagist loobuda ja kostjal oli õigus hagi õigeks võtta (TsKS § 70 lg 2). Pooled võisid TsKS § 70 lg 3 alusel asja lõpetada kokkuleppega.
Pooled ei pidanud motiveerima, miks nad soovisid kohtuliku kokkuleppe sõlmida. Kohus ei kinnita TsKS § 70 lg 4 kohaselt kokkulepet, kui kokkuleppe tingimused on seadusega vastuolus või kui need rikuvad kellegi õigusi ja vabadusi. Silmas on peetud mitte poolte vaid selle isiku õiguste ja vabaduste rikkumist, kes ei ole kokkuleppe pool. Kohtuliku kokkuleppe kinnitamine oli protsessitoiming, millega poolte soovil lõpetati nendevahelise vaidluse edaspidine kohtulik menetlemine ilma vaieldavale tehingule õiguslikku hinnangut andmata. Kohtul ei olnud vaidluse eseme suhtes hinnangut vaja anda seepärast, et pooled olid selle oma kokkuleppega asendanud, kuna ei soovinud, et kohus vaidluse sisuliselt lahendaks. Seetõttu ei olnud apellatsioonikohtul põhjust asuda hagi aluseks olevaid asjaolusid, mis viisid poolte kokkuleppe sõlmimisele, sisuliselt kontrollima TsÜS § 71 lg 1 ja 2 alusel nagu väidab erikaebuse esitaja. Pealegi ei esitatud apellatsioonkaebuses ega ka kassatsioonkaebuses asjaolusid, mis poleks olnud teada esimese astme kohtule esitatud materjalist. See asjaolu, et hageja oli märgitud dokumendis allüürnikuks, oli teada juba esimese astme kohtus (toimiku leht 33). Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et pooltel oli vaidluse sisu teada ja neil oli õigus lõpetada vaidlus kohtuliku kokkuleppega, mille kohus kinnitas. Poolte esindajad on oma allkirjaga kohtuistungi protokollis kinnitanud, et soovivad asja menetluse lõpetada poolte kokkuleppega ja neile on selgitatud poolte kokkuleppe sõlmimise õiguslikke tagajärgi. Volikirja kohaselt oli Lauri Vitsutil Eino Kiuru esindajana kokkuleppe sõlmimise õigus. Juhindudes TsKS § 346 p-st 1, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 1998. a määrus jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.