3-2-1-75-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. juunil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, Eesti Vabariigi esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi ja AS Corbex Engineering esindaja vandeadvokaat A.H. Raigi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. juunil 1998. a Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis 23. veebruari 1998. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. PankrS § 11 lg 1 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse algatamise 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest, tehes selle kohta määruse. Seadus näeb ette juhud, millal pankrotimenetlust ei algatata. Kuna
1996. a pankrotiavalduse ebaseaduslikkusest, esitades 22. jaanuaril 1997. a uue avalduse. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja apellatsioonikohtu otsust õigeks ja palus jätta otsuse muutmata. Kostja on kassatsioonkaebuses palunud tuvastada faktilisi asjaolusid, mida Riigikohus vastavalt TsKS § 349 lg-le 2 teha ei saa. Apellatsioonikohus tuvastas asjaolu, et AS Corbex Engineering pankrotimenetlus algas 4. detsembril 1996. a esitatud maksuameti avalduse alusel ja nimelt selle avalduse alusel kuulutati välja AS Corbex Engineering pankrot. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et AS Corbex Engineering pankrotimenetluse algamise hetke kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asjaolust, et maakohus ei teinud TsKS § 148 lg 1 sätestatud tähtajal ja korras määrust maksuameti poolt 4. detsembril 1996. a esitatud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta, millega TsKS § 5 mõttest lähtuvalt algatas pankrotimenetluse. Asjakohased ei ole kassatsioonkaebuse väited AS Letegore pankrotiavalduse osas, kuna nii linnakohus kui ka apellatsioonikohus on asunud seisukohale, et AS Corbex Engineering pankrotimenetlus ei alanud AS Letegore 18. novembril 1996. a esitatud pankrotiavalduse alusel, vaid Rapla Maksuameti 4. detsembril 1996. a esitatud pankrotiavalduse alusel. AS Letegore 18. novembri 1996. a pankrotiavalduse suhtes puudub ringkonnakohtu 23. veebruari 1998. a otsuses seisukoht, mille õigsust Riigikohus saaks TsKS § 336 lg 1 alusel kontrollida. Kolleegiumi istungil leidis kassaatori esindaja, et pankrotimenetlus algas 22. jaanuaril 1997. a maksuameti pankrotiavalduse esitamisega. Hageja esindaja jäi kassatsioonkaebuse vastustuses esitatud väidete juurde. Kolleegium leidis, et alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub. Tasutud võla väljamõistmine hageja pankrotivarasse põhineb PankrS § 45 p 1, mille järgi nõuab kohus sisse võlgniku tasutudvõla pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, sõltumata sellest, kas võla tasumisega võlgnik teadlikult kahjustas teiste võlausaldajate huve ja kas võlausaldaja, kellele võlg tasuti, oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik. Enne 1. veebruari 1997. a kehtinud PankrS § 2 lg 2 kohaselt algas pankrotimenetlus pankrotiavalduse kohtule esitamisest. Maksuamet esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 1995. a veebruaris. 4. detsembril 1996. a esitas maksuamet kohtule pankrotiavalduse, mille kohus sama kuupäeva määrusega liitis ühte menetlusse AS-i Letegore poolt esitatud pankrotiavaldusega ja menetles mõlema avaldusi eelistungitel 4. detsembril 1996. a ja 20. detsembril 1996. a. Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt hagis vaidlustatud võla tasumine 30. detsembri 1996. a toimus maksuameti pankrotiavalduse alusel alanud pankrotimenetluse ajal. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust AS Letegore pankrotiavalduse menetlemine ja selle rahuldamata jätmine. Juhindudes TsKS § 346 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 1998. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
Eesistuja L. Laarmaa Liikmed J. Luik, Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.