3-2-1-70-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. juunil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, AS-i KAR esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi ja AS-i ERA Pank esindaja vandeadvokaat K. Bachmanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. mail 1998. a AS-i KAR kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 1998. a otsuse AS-i KAR hagis AS-i ERA Pank vastu pandilepingu kehtetuks tunnistamise ja tagasivõitmise nõudes. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt esitas RE Liviko 22. aprillil 1994. a kohtusse pankrotiavalduse AS KAR vastu. Viimane sõlmis 29. aprillil 1994. a AS-ga ERA Pank laenulepingu summas 5 220 000 krooni. Nimetatud summa kanti AS KAR arvelduskontole ERA Pangas. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmisid pooled 9. mail 1994. a AS-i ABT aktsiatele pandi seadmise lepingu. AS-i ABT aktsiad anti AS-i KAR poolt pandipidajale üle alles 31. mail 1994. a. Seega tekkis AÕS § 316 lg 2 kohaselt pandiõigus alles 31. mail 1994. a. AS-i KAR pankrot kuulutati välja 21. juunil 1994. a. 17. märtsil 1997. a esitatud hagis taotlesid AS KAR pankrotihaldurid PankrS § 48 p 1 alusel pandilepingu kehtetuks tunnistamist, kuna pant seati pärast 10 päeva möödumist võla tekkimisest ning ajavahemikus pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Tartu Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vabastatud
aegumistähtaeg kohaldatav, kuna varasem aegumistähtaeg oli möödunud. Alates 1. veebruarist 1997. a. pikenes aegumistähtaeg kolme aastani asjades, milles üheaastane aegumistähtaeg polnud veel möödunud. Kui hagi on aegunud, ei saa aegumistähtaeg hiljem uuesti alata. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsus muuta: mitte kohaldada hagi aegumist ja hagi rahuldada. Apellatsioonikohus on vääralt järeldanud, et tagasivõitmise hagi oli varasema seaduse kohaselt juba aegunud. Pankrotiseaduse muutmise seaduse alusel kohaldatakse PankrS §-e 42 kuni 54 tagasiulatuvalt. Pankrotiseaduse § 48 1. veebruaril 1997. a jõustunud redaktsioon sätestab varem kehtinust erinevad alused pandilepingu tühistamiseks. Hageja õiguste rikkumine ilmneski pankrotiseaduse muudatuste jõustumisest ja ta ei saanud hagi esitada varem, sest pant seati oluliselt varem kui jõustus hagile materiaalõigusliku aluse loonud õigusnorm. Seadusandja ei ole juhuslikult andnud pankrotiseaduse §le 50 tagasiulatuvat jõudu. Sellega on seadusandja tauninud tehinguid, mis on tehtud enne pankrotiseaduse muudatuste jõustumist kuid mille tagajärjel on vähenenud pankrotivõlgniku vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses. Pankrotiseaduse muutmise seaduse § 135 sätestab erinevalt TsÜS §-s 178 sätestatust üheselt ja ilma mööndusteta, et kolme aastast hagi aegumise tähtaega kohaldatakse tagasiulatuvalt. Vastustaja leiab, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta. Kuni
redaktsioonis tulenes PankrS § 48 p 1 mõttest - kehtetuse aluseks pole mitte ainult pandilepingu sõlmimata jätmine kohe pärast võla tekkimist kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust, vaid ka pankrotimenetluse algusest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Seega olid seaduslikud alused pandilepingu vaidlustamiseks samad nii varasema kui ka alates 1. veebruarist 1997. a. kehtiva PankrS § 48 p 1 redaktsiooni järgi. Hagejal oli võimalus pandilepingut vaidlustada ühe aasta jooksul alates pankroti väljakuulutamisest. Selle tähtaja möödumisel hagi aegus ja TsÜS -I § 114 lg 2 järgi pidi kohus huvitatud poole nõudel hagi rahuldamata jätma. Pankrotiseaduse muutmise seaduse § 135 kohaselt kohaldatakse tagasiulatuvalt ka PankrS § 50, mille teise lõike järgi on tagasivõitmise hagi aegumise tähtaeg kolm aastat pankroti väljakuulutamisest. Osundatud normidega ei kehtestatud hagi aegumise pikemat tähtaega nendele nõuetele, mis olid aegunud 1. veebruariks 1997. a. Tagasiulatuva jõu andmine PankrS §-le 50 tähendab seda, et nende tagasivõitmise hagide aegumistähtaeg, mis polnud möödunud 1. veebruariks 1997. a, pikenes kolmele aastale. Samuti on kehtestatud aegumistähtaeg kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest nendele tagasivõitmise hagidele, mille jaoks pankrotiseaduse 1. veebruaril 1997. a jõustunud redaktsioon kehtestas varasemast erinevad alused. Jättes kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsKS § 58 lg 1 alusel kassaatori pankrotivarast sisse nõuda AS-i ERA Pank kasuks kohtu poolt vajalikuks peetav advokaadikulu 5000 krooni. Juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 1998. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Sisse nõuda AS-lt KAR (pankrotis) AS ERA Pank kasuks 5000 (viis tuhat) krooni advokaadikulu katteks Riigikohtus. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.