3-2-1-71-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. juunil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat K. Bachmanni ja kostja esindaja vandeadvokaat J. Kirikali osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. mail 1998. a AS-i Beneventum ning AS-i Repo Vabrikud kassatsioonkaebuste alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 1998. a otsuse AS-i Beneventum hagis AS-i Repo Vabrikud vastu 4 168 586 krooni saamiseks. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt palus AS Beneventum (pankrotis) 14. märtsil 1997. a esitatud hagis TsK § 242 lg 1 ja § 231 lg 1 alusel AS-lt Repo Vabrikud välja mõista 4 168 586 krooni, sealhulgas 3 688 000 krooni ostetud naftasaaduste eest ja maksmisega viivitamise eest viivist 480 586 krooni. RE Eesti Kütus müüs 17. detsembril 1990. a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel RAS-le Püssi PPK ajavahemikus 12. märts 1992. a kuni 9. oktoober 1992. a naftasaadusi 3 688 000 krooni eest. Ostu eest jättis RAS Püssi PPK tasumata. RE Eesti Kütus loovutas RAS-i Püssi PPK võla nõudeõiguse
uueks läbivaatamiseks linnakohtusse protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole linnakohtu otsus põhjendatud ja ei vasta otsuse sisule esitatavatele nõuetele, millega kohus rikkus TsKS § 228 lg 1 ja § 232 lg 4 sätteid. Linnakohus jättis hindamata esitatud tõendid ega tuvastanud tehingute asjaolusid. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus peab protsessi kaasama kolmandad isikud, kelle huve ja õigusi võib käesolev vaidlus puudutada ja linnakohus peab kaaluma võimalust teha pooltele ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks. Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada protsessiõigus-normide rikkumise tõttu. Apellatsioonikohtu seisukoht, et protsessi tuleb kaasata RAS Püssi PPK likvideerimiskomisjon, ei ole seadusega kooskõlas. Likvideerimiskomisjon ei ole juriidiline isik ega seega ka tsiviilõigussuhte subjekt. Linnakohtul puudub kohustus kaasata protsessi võlanõude loovutanud RE-t Eesti Kütus ja uut võlausaldajat Rahvusliku Puhta- ja Rakenduskeemia Fondi, sest kõiki, keda kohtulahend võib teoreetiliselt puudutada, ei pea protsessi kaasama. Selles vaidluses ei otsustata kolmandate isikute õiguste üle. Apellatsioonikohus saatis põhjendamatult asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonikohtu pädevuses on tõendite hindamine, linnakohtu otsuse tühistamine või muutmine ja uue otsuse tegemine. Asja kiirema läbivaatamise huvides oleks tulnud vaidlus apellatsioonikohtus lahendada. Põhjendamatu on apellatsioonikohtu juhis täiendavate tõendite esitamiseks, sest poolte võistlevuse printsiibist lähtudes puudub selleks vajadus. Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Apellatsioonikohus on tuginenud asjaoludele, millele pool ei ole viidanud asja läbivaatamisel ning sellega kohus rikkus asja läbivaatamise ulatust TsKS § 301 lg 1 tähenduses. Pooled ei ole taotlenud kolmandate isikute kaasamist ega täiendavate tõendite esitamist. Hageja ei ole vaidlustanud Majandusministeeriumi tegevust võla kustutamisel. Linnakohtu otsus oma lõppjärelduses oli õige, sest kostja võimalik vastutus kas tuleneb erastamislepingust või on sellega välistatud. Apellatsioonikohtu ettekirjutused täiendavate tõendite väljanõudmiseks on vastuolus TsKS §-ga 88 lg 1. Samuti on apellatsioonikohus teinud seadusest mittetulenevaid ettekirjutusi uute protsessiosaliste kaasamiseks. Hageja ei ole esitanud nõudeid võlanõude loovutajate vastu. Vastuses hageja kassatsioonkaebusele leidis kostja, et AS Beneventum kassatsioonkaebuse väited ei väära kostja kassatsioonkaebust. Vastuses kostja kassatsioonkaebusele palus hageja AS-i Repo Vabrikud kassatsioonkaebuse jätta rahuldamata. Apellatsioonikohtu ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks ei ole vastuolus TsKS §ga 88 lg 1. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad kaebustes ja vastustes esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja kassatsioonkaebused tuleb rahuldada. TsKS § 318 lg 2 alusel on apellatsioonikohtul õigus protsessiosaliste nõudmistest olenemata tühistada esimese astme kohtuotsus protsessiõiguse normide rikkumise tõttu, kui need rikkumised võisid viia või viisid asja ebaõigele otsustamisele. Eeltoodu alusel kohtuotsuse tühistamisega ei kaasne aga igal
juhul asja saatmine uueks arutamiseks esimese astme kohtule. See, et linnakohus jättis otsuses hindamata hageja esiletoodud asjaolud võla olemasolu ja loovutamise ning nende asjaolude kinnitamiseks esitatud tõendid, ei too kaasa asja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Eeltoodud rikkumisi saab kõrvaldada apellatsioonikohus ise. Samuti saab apellatsioonikohus esitatud tõendite alusel tuvastada faktilisi asjaolusid. Põhjendatud on hageja ja kostja kassatsioonkaebuste väited, et kohtul ei lasunud poolte taotluseta kohustust kaasata protsessi nõude loovutajaid. TsK § 217 lg 2 kohaselt vastutab esialgne kreeditor uue kreeditori ees nõude mittekehtivuse eest. Tulenevalt TsKS §-dest 91 lg 2 ja 242 lg 1 ei järeldu sellest aga, et käesolevas asjas tuvastatud asjaolud ja õigussuhted on siduvad ka sellest asjast mitte osavõtnud isikutele. Õige on ka hageja kassatsioonkaebuse väide, et protsessiosaliseks saaks olla likvideerimisel olev juriidiline isik RAS Püssi PPK, mitte aga tema likvideerimiskomisjon. Kuid TsKS 76 lg 1 kohaselt ei lasunud kohtul protsessiosaliste taotluseta ka RAS-i Püssi PPK kaasamise kohustust. TsKS § 88 lg 2 kohaselt võib kohus teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ja sellise ettepaneku tegemine ei ole erapooletu õigusemõistmise printsiibi rikkumine. Kui esimese astme kohus sellist ettepanekut ei teinud, siis see ei ole asja esimese astme kohtule tagasisaatmise seaduslikuks aluseks. Ka juriidiliste isikute nimede täpsustamiseks ei ole vajalik asja tagasi saata esimese astme kohtusse. Kostja kassatsioonkaebuse väited suhete õiguslikust kvalifikatsioonist jäävad tähelepanuta, sest selles osas puudub apellatsioonikohtu seisukoht, mida TsKS § 336 lg 1 kohaselt kontrollida. Alusetu on kostja kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus on tuginenud asjaoludele, millele pool pole viidanud asja läbivaatamisel ja rikkunud sellega TsKS §-s 230 lg 3 sätestatut. Apellatsioonikohtu otsuses antud suunised: hinnata tõendeid, kaasata protsessiosalisi, teha ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks ja täpsustada juriidiliste isikute nimed ja õigusjärglus ei kujuta kohtu tuginemist faktilistele asjaoludele. Ka kassatsioonkaebusest ei nähtu, milline on see faktiline asjaolu, millele ringkonnakohus on tuginenud. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebused rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Bachmann & Partnerid OÜ AS-i Beneventum kassatsioonkaebuse esitamise eest 30. märtsil 1998. a tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Tagastada AS-le Repo Vabrikud 24. märtsil 1998. a tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed: J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.