Kohtulahend

3-2-1-66-98

MÄÄRUS

Tartus 21. mail 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. mail 1998. a Eesti Varakindlustuse AS-i erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. märtsi 1998. a määruse Eesti Varakindlustuse AS-i hagis Johannes Eensalu vastu hüvitise saamiseks. Eesti Varakindlustuse AS palus Tartu Maakohtule 29. jaanuaril 1998. a esitatud hagis välja mõista Johannes Eensalult 42 907 krooni kindlustusseaduse § 18 ja TsK § 460 lg 1 järgi. Hagi põhjenduste kohaselt tunnistati kostja süüdi KrK § 144 järgi Malle ja Kaupo-Kalmer Paabi vara tahtlikus hävitamises tulekahju põhjustamisega. Hageja maksis Malle Paabile kindlustushüvitisena välja 42 907 krooni, mida nõuab kuriteoga kahju tekitanud kostjalt. Tartu Maakohus keeldus Eesti Varakindlustuse AS-i avalduse menetlusse võtmisest ja tagastas selle, kuna avaldusele polnud lisatud kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse koopiat kostja jaoks ja tasumata on riigilõiv. Maakohus leidis, et kuriteoga tekitati kahju Malle ja Kaupo-Kalmer Paabile, kellele osa kahju hüvitas kindlustuslepingu alusel hageja. Seega vähenes Eesti Varakindlustuse AS-i vara mitte kuriteo tõttu, vaid kindlustuslepingu alusel. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Vastavalt riigilõivuseaduse §-le 16 lg 1 p 4 vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis. Eesti Varakindlustuse AS poolt esitatud hagi on regresshagi, mitte aga kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise hagi. Erikaebuses palub Eesti Varakindlustuse AS ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega määrata asi menetlemiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt tekitati kuriteoga otseselt kahju Malle ja Kaupo-Kalmer Paabile, kuid tegelikult kandis kahju ka kindlustusandja Eesti Varakindlustuse AS, kes hüvitas kindlustuslepingu järgi kannatanule M. Paabile 42 907 krooni. Tsiviilhagi J. Eensalu vastu tuleneb kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest ja ka KrMK § 42 lg 2 kohaselt on selline hagi lõivuvaba. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asjas on võimalik teha uus määrus. TsKS § 54 lg 1 p 5 ja alates 1. jaanuarist 1998. a kehtiva riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud hagejad - kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise hagides. KrMK § 42 lg 2 kohaselt on lõivuvaba kriminaalasjas esitatud, samuti kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest tulenev tsiviilhagi. Osundatud sätete eesmärgiks on vabastada tsiviilasja menetlemisel riigilõivu tasumisest see isik, kes nõuab temale kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist. Õige on ringkonnakohtu otsuses märgitu, et Eesti Varakindlustuse AS on esitanud regresshagi. KS § 18 kohaselt läheb kahjukindlustuse korral nõudeõigus varalist kahju tekitanu vastu kindlustushüvitise saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Hageja nõuabki kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist ulatuses, milles ta on