3-2-3-6-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. mail 1998. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat P. Järve, kostjate L. Otteri ja U. Künnapase osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. mail 1998. a. Linda Petersoni kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. septembri 1997. a otsuse Linda Petersoni hagis Liivi Otteri ja Urve Künnapase vastu pärandvara saamiseks. Oskar-Johannes Raid tegi 7. juulil 1994. a testamendi, millega pärandas kogu oma vara enda hooldajale Linda Petersonile. Samast päevast alates oli O.-J. Raid Pärnu Haiglas. Allkirja õigsuse testamendil kinnitas haigla peaarst. O.-J. Raid suri 13. juulil 1994. a. Temast jäänud pärandvaraks on 4/5 mõttelist osa elamus Pärnus Oja tn 108, sõiduautod ZAZ 986 MI ja ZAZ 968, RKO arvestuskaart 40 tööaastaga ja kodune sisustus. Tema seadusjärgseteks pärijateks on tütred Liivi Otter ja Urve Künnapas. Notar keeldus Linda Petersonile pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest, leides, et testament ei ole vormistatud nõuetekohaselt. Hageja palus tunnustada tema õigust saada pärandvara TsK § 546 p 1 alusel testamendi järgi, sest testamendis on avaldatud pärandaja tahe ja vormilised puudused ei saa mõjutada pärija õigusi. Hageja oli viimased 12 aastat O.-J. Raidi elukaaslaseks ja hooldajaks. O.-J. Raid oli alates 1982. aastast invaliid ja 1985. a amputeeriti tal jalg. Ta oli palju haiglas ja kogu tema elu ja vara hooldamine oli hageja õlul. Tütred isa hooldamisega ei tegelenud, sest pärast vanemate abielulahutust ei olnud suhted head. Oli loomulik, et O.-J. Raid pärandas vara hagejale, kes oli talle toeks ja abiks viimased 12 kõige raskemat aastat. Pärnu Linnakohtu 17. aprilli 1997. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. TsK § 546 p 1 järgi võrdsustatakse haiglas ravil viibiva kodaniku testament, mis on tõestatud selle haigla peaarsti poolt, notariaalselt tõestatud testamendiga. Tunnistajate ütluste kohaselt ei käinud haigla peaarst 7. juulil 1994. a palatis ega tõestanud O.-J. Raidi testamenti. Peaarst kinnitas kohtus, et ta kirjutas alla hageja esitatud paberile, kuid nüüd, kolm aastat hiljem, ei mäleta ta enam, millises seisundis oli siis O.J. Raid. Kohus tuvastas, et testament on tehtud haiglas TsK § 546 sätestatud korras, kuid ka selline testament peab vastama 20. juuni 1974. a juhendile "Testamentide tõestamise kord haiglate, teiste statsionaarsete ravi- ja profülaktikaasutuste, sanatooriumide peaarstide, nende asetäitjate ravi alal või valvearstide, samuti vanade- ja invaliididekodude direktorite ja peaarstide poolt". Testamendis puudub märge testaatori teovõime kontrollimise kohta. Peaarst ei saatnud testamenti elukohajärgsele notaribüroole ja kuna peaarst rikkus testamendi tõestamisel juhendit, siis ei saa testamenti lugeda seaduslikuks. Tallinna Ringkonnakohtu 18. septembri 1997. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Otsuse põhjenduste kohaselt on ühed tunnistajad kinnitanud, et O.-J. Raid tahtis oma vara jätta hagejale,
teised, et kostjatele. Testamendist ei nähtu, millal peaarst tõestas testaatori allkirja. Kohus leidis, et peaarsti seletustes on vastuolu, sest 1995. aastal toimunud halduskohtu istungitel seletas peaarst testamendi tõestamise asjaolusid, mida ta 1997. aasta kohtuistungitel enam ei mäletanud või mäletas teisiti. Nii seletas ta 1995. a kohtuistungil, et testamenti tõestama läks ta haige juurde hageja kutsel, haige oli täie teadvuse juures, testament oli haige soov ja haige kirjutas testamendile alla tema juuresolekul. 1997. a kohtuistungil peaarst testamendi tõestamise üksikasju ei mäletanud ja leidis, et kui ta testaatori allkirja tõestas, siis pidi ta olema veendunud, et inimene on teadvusel ja vaimselt terve. 7. juulil 1994. a haigega tegelenud personal ei näinud peaarsti haige juures käimas, haige ei rääkinud testamendi koostamisest, küll aga oli hageja käes paber, millele ta allkirja soovis. Hageja oma seletustes ei välistanud, et testament kirjutati kodus enne O.-J. Raidi haiglasse toomist. Kohus leidis, et ei ole veenvalt tõendatud, et peaarst 7. juulil 1994. a testamendi tõestamiseks haige juures käis. Vaidlusalune testament ei vasta TsK §-des 545 ja 546 p 1 sätestatud nõuetele, kuna sellest ei nähtu testamendi tegeliku koostamise ega testaatori allkirja tõestamise aeg, mistõttu ei ole võimalik tuvastada testaatori tervislikku seisundit testamendile alla kirjutamise ajal. Eeltoodu tõttu ei ole tõendatud testaatori tahe pärandada oma vara hagejale. Kohtuvigade parandamise avalduses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Apellatsioonikohtu seisukoht, et testament ei vasta TsK §-des 545 ja 546 p 1 esitatud nõuetele, on ilmselt ekslik, sest TsK §-s 545 sätestatakse nõuded testamendi notariaalsele vormile. Vaidlusalune testament ei ole notariaalne, see on tõestatud haigla peaarsti poolt ja TsK § 545 laiendamine haiglas tõestatud testamendile ei ole seaduslik. NSV Liidu aegse 20. juuni 1974. a juhendi rakendamine oleks käesoleval ajal kohatu, kuigi Pärnu Linnakohus seda tegi. TsK § 456 p-s 1 esitatud ainuke nõue, et testamendi peab tõestama haigla peaarst, on täidetud. Apellatsioonikohus hindas vaidlusalust testamenti ainult vormilisest, aga mitte sisulisest küljest. Testamendis on avaldatud O.-J. Raidi viimane soov, keegi ei ole vaidlustanud tema ega peaarsti allkirja sellel. Peaarsti vormiline eksimus ei peaks võtma hagejalt õigust pärida vara testaatori tahte kohaselt, sealjuures vara, mida hageja suures osas on oma tööga muretsenud. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele ei nõustunud kostjad hageja seisukohtadega ja leidsid, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kostjad leidsid, et kohtuotsus on õige. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Testamendi koostamise ajal reguleerisid pärimisõigust tsiviilkoodeksi vastavad paragrahvid. TsK § 539 lg 1 kohaselt võis iga kodanik jätta testamendiga kogu oma vara või selle osa ühele või mitmele seadusjärgsele pärijale või mõnele teisele isikule või organisatsioonile või riigile. Testament on ühepoolne tehing, mis väljendab pärandaja viimast tahet. Kuna tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse, siis tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda eeldusest, et O.-J. Raidi testament vastas tema tahtele. TsKS § 88 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad
tema nõuded ja vastuväited. Kui kostjad väitsid, et testament ei väljenda O.-J. Raidi tahet, siis pidid nad tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende vastuväited ja kohuspidi neile andma õigusliku hinnangu. TsKS § 228 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonikohus märkis otsuses, et ühed tunnistajad kinnitasid, et O.-J. Raid tahtis oma vara jätta hagejale, ja teised, et kostjatele. Kohus ei põhjendanud otsuses, kas ja kuidas on tunnistajate ütlused kooskõlas O.-J. Raidi kirjaliku tahteavaldusega ning millisele järeldusele kohus neid tõendeid hinnates jõudis. Kohus ei põhjendanud, kas esineb asjaolusid, mis välistavad O.-J. Raidi tahte pärandada oma vara temaga 12 aastat koos elanud ja ühist majapidamist omanud Linda Petersonile. Testamendi vorminõuded olid sätestatud TsK §-s 545, mille kohaselt pidi testament olema koostatud kirjalikult tema koostamise koha ja aja märkimisega, testaatori poolt omakäeliselt alla kirjutatud ja notariaalselt tõestatud. TsK § 546 p 1 kohaselt võrdsustati notariaalselt tõestatud testamendiga haiglas ravil viibiva kodaniku testament, mis oli tõestatud selle haigla peaarsti poolt. Apellatsioonikohus tuvastas, et testament on tõestatud haigla peaarsti poolt. TsK §-s 546 ei sätestatud nõuet, et testamentide vorm ja tõestuspealdis peavad olema ühesugused nii notariaalsetel kui ka notariaalse testamendiga võrdsustatud testamentidel. Hageja esitas kohtule testamendi, milles on tekst: "Mina Raid Oskar-Joh. pärandan kõik oma liikuva ja liikumatu vara oma hooldajale Peterson Lindale. Minu allkiri õige. 7. juuli 1994. O. Raid." Sellele järgneb allkiri ja kaks O.-J. Raidi nimepitsati jäljendit. Selle järel on märge: "Oskar Raid viibib Pärnu Haiglas ravil 7.07.1994. alates. Allkiri õige. Kinnitan. Pärnu Haigla peaarst M. Voll." Märkele järgneb allkiri ja kaks Pärnu Haigla pitsati jäljendit. Apellatsioonikohus leidis, et testamendist ei nähtu selle koostamise aega ega testaatori allkirja tõestamise aega, mistõttu ei ole võimalik tuvastada testaatori tervislikku seisundit testamendile allkirja andmise ajal ega ole tõendatud testaatori tahe pärandada oma vara hagejale ja hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Apellatsioonikohtu järeldused on seosetud ega ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Apellatsioonikohtu seisukoht, et testamendil ei ole koostamise kuupäeva, on meelevaldne. Testament kannab 7. juuli 1994. a kuupäeva. Keegi ei ole vaidlustanud O.-J. Raidi haiglasolekut alates 7. juulist 1994. a, vaidlustatud ei ole tema ja haigla peaarsti allkirja testamendil ega testaatori tervislikku seisundit, mis oleks välistanud tema võime mõista oma tegude tähendust või neid juhtida. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. septembri 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Linda Petersonile 17. märtsil 1998. a tasutud kautsjon 690 krooni 5 senti (kuussada üheksakümmend) krooni 5 senti. Eesistuja J. Luik
Liikmed A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.