3-2-1-58-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. mail 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. aprillil 1998. a AS-i Rahva Hääl pankrotihaldur Igor Mihkelsoni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 1997. a otsuse AS-i Rahva Hääl pankrotihalduri hagis Eesti Päevalehe Kirjastuse AS-i vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt andis AS Rahva Hääl 5. juunil 1995. a Eesti Päevalehe Kirjastuse AS-le oma vara: ajalehepaberi, arvutivõrgu koos tarkvaraga ja tellijate andmebaasi väärtusega 2 940 000 krooni.
lähikondseteks PankrS 49 mõttes. Lähikondsusemõttest tulenevalt saab lähikondseteks pidada ka juriidilisi isikuid, kelle aktsionärideks on ühed ja samad isikud. AS Rahva Hääl ja Eesti Päevalehe Kirjastuse AS olid lähikondsed, sest mõlema aktsiaseltsi aktsionärid olid Agu Kivimägi ja Marek Strandberg. Kassaator palub ringkonnakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlustatud tehingu tegemise ajal oli AS-i Rahva Hääl vastu algatatud kolm kohtumenetlust kogusummas 1 722 057 krooni 40 senti. Seisuga 4. juuni 1995. a oli nõudeid AS-i Rahva Hääl vastu 1 722 057 krooni 40 sendi ulatuses ja vara vähemalt 2 940 000 krooni väärtuses. Kassaator on seisukohal, et kui poleks olnud vaidlustatud 5. juuni 1995. a tehingut, millega kogu olemasolev vara ära anti, poleks olnud ka AS-i Rahva Hääl pankrotti. On teada, et Eesti Päevalehe Kirjastuse AS kandis AS-lt Rahva Hääl saadud vara edasi AS-le Eesti Päevaleht hiljemalt 30. septembriks 1995. a. Ringkonnakohus nõuab oma otsuses juba ära kasutatud asja tagastamist, s.o. 1995. a tellijate andmebaasi tagastamist. Kassaator peab asja tagasisaatmist esimese astme kohtusse asjaajamise venitamiseks ega ole rahul apellatsioonikohtu otsuse resolutsiooniga. Vajadusel oleks saanud ringkonnakohus esimese astme kohtuotsust muuta, kuid asja tagasisaatmine ei ole õige. Vastustaja ei ole nõus kassatsioonkaebusega. Vastustaja leiab, et aktsiate eest tasumise näol oli tegemist ostu-müügi tehinguga mitte aga tehinguga, kus võõrandaja annab vara teise isiku omandisse ilma tasu või muud vara vastu saamata. On vaja kindlaks teha, milline oli nende aktsiate tegelik väärtus nendega tasumise ajal. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus on esimese astme kohtule ette heitnud, et kohus ei ole andnud hinnangut aktsiate tegelikule väärtusele tehingu tegemise ajal. Nõustudes aktsiate tegeliku väärtuse hindamise vajadusega ei anna see aga alust asja esimese astme kohtusse tagasisaatmiseks TsKs § 319 p 3 alusel, sest tagasisaatmine ei ole asja õigema ja kiirema lahendamise huvides. Apellatsioonikohtul on endal võimalik apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete alusel tõendeid hinnata ja faktilisi asjaolusid (aktsiate tegelik väärtus) tuvastada. PankrS § 42 lg 2 alusel pidi pankrotihaldur tagasivõitmise nõude esitajana tõendama, et 1995. a tellijate andmebaas ja tarkvara ei ole alles. Pankrotihaldur pidi kaaluma, kas tagasivõitmine on pankrotivõlausaldajate huvides. Kui tehingu teisel poolel ei ole tehingu järgi saadud vara alles, võib haldur tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamisel nõuda vara eest hüvitist. Hüvitise nõue võib olla põhjendatud ka sel juhul, kui asi on küll alles, kuid tehinguga selle omandanud pool on asja kasulikud omadused oma huvides ära kasutanud, mistõttu asi on muutunud väärtusetuks. Juhindudes TsKS §-st 346 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.
Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada pankrotihaldur Igor Mihkelsonile 23. jaanuaril 1998. a tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.