Kohtulahend

3-2-1-59-98

MÄÄRUS

Tartus 6. mail 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. aprillil 1998. a Mait Paju erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. jaanuari 1998. a määruse Viljandi ME Elamu hagis Mait Paju vastu elamu kasutamise keelamiseks ja omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks. Viljandi Maakohtu 30. juuni 1995. a otsusega keelati Mait Pajul asjaõigusseaduse sätete alusel Viljandi linnas Endla 17 asuva elamispinna edasine kasutamine ja kohustati viivitamatult elamispind vabastama. Kohtutäitur kohustas M. Paju elamispind vabastama hiljemalt 25. septembriks 1997. a. M. Paju seda kohustust ei täitnud ning kohtutäitur taotles M. Paju trahvimist täitemenetluse seadustiku § 66 lg 3 järgi. Viljandi Maakohtu 7. jaanuari 1998. a määrusega trahviti Mait Paju 100 päevamääraga, s.o. kolme tuhande kuuesaja krooniga. Määruse põhjenduste kohaselt arvestas kohus M. Paju töötasu ja seda, et ta pole kohtuotsust täitnud pikemat aega. Ringkonnakohus jättis kirjalikus menetluses maakohtu määruse muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt taotles M. Paju küll rahatrahvi vähendamist arvestades majanduslikku olukorda ja ülalpeetavaid, kuid pole esitanud ei maa- ega ringkonnakohtule tõendeid oma majandusliku olukorra ja ülalpeetavate kohta. Apellatsioonikohus luges M. Paju väited tõendamatuse tõttu paljasõnalisteks. Rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamine või ajatamine kuulub trahvi määranud kohtu pädevusse. Erikaebuses palub M. Paju ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kui ringkonnakohus oleks kutsunud ta kohtuistungile, siis oleks saanud ta esitada tõendid majandusliku olukorra ja ülalpeetavate kohta. Sellist võimalust talle ei antud, kuna tema erikaebus vaadati läbi TsKS § 298 p 3 alusel kirjalikus menetluses. Kolleegium leidis, et alus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub. Tulenevalt TsKS §-st 88 lg 1 pidi M. Paju tõendama asjaolusid, millistele tuginedes ta palus määratud rahatrahvi vähendada. Vastavalt TsKS §-le 283 lõigetele 2 ja 3 peab apellatsioonikohtule esitatavas kaebuses märkima tõendid, millele apellant kavatseb tugineda ja tõendite lisamisel, mida ei esitatud esimese astme kohtusse, märkima nende esitamata jätmise põhjuse. M. Pajul oli seega võimalik tõendada ringkonnakohtule oma majanduslikku olukorda ja ülalpeetavaid, kuid seda ta ei teinud. Tsiviilkohtupidamise seadustik ei sätesta, et pärast seadusega antud võimaluse kasutamatajätmist tõendite esitamiseks ringkonnakohtule peab kohus andma veel võimaluse tõendite esitamiseks. Erikaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses oli kooskõlas TsKS §-s 298 p 3 sätestatuga. Juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. jaanuari 1998. a määrus jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata.