Kohtulahend

3-2-1-56-98

MÄÄRUS

Tartus 29. aprillil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. aprillil 1998. a Virve Kirsipuu erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. oktoobri 1997. a määruse Virve Kirsipuu hagis Jaan Lagle vastu takistuste kõrvaldamiseks kaasomandis oleva asja kasutamisel. Tallinnas Aarde 1/Vaniku 6 asuv elamu kuulub Jaan Lagle, Virve Kirsipuu ja Õie Gildeni kaasomandisse, igaühele 1/3 mõttelises osas. Hageja V. Kirsipuu kasutab katusekorrusel kaasomanike kokkuleppel ruumi nr 31, kostja J. Lagle kasutab ruume nr 28, 29, 30, 32, 36 ja 37 ning Õ. Gilden kasutab ruumi nr 35. Ruumid nr 27, 33 ja 34 on ühiskasutuses. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus V. Kirsipuu tunnustada tema õigust läbipääsule ruumist nr 28 toa nr 31 kasutamiseks ja kohustada J. Laglet mitte tegema takistusi kaasomandis oleva elamu kasutamisel. Hagi palus ta rahuldada AÕS § 72 lg 3 ja 5 ning TsÜS § 112 lg 2 p 1, 5 alusel. J. Lagle vaidles hagile vastu, põhjendades vastuväiteid sellega, et linnakohtu 29. aprilli 1996. a määrusega kinnitatud kõigi kaasomanike kokkuleppega on elamu kasutuskord kindlaks määratud. Ruum nr 28 on jäetud tema ainukasutusse. Hageja lubas elamu esimesel korrusel tema kasutuses olevast toast ehitada keerdtrepi tuppa nr 31. Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Linnakohtu otsuse motiivide kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühisest asjast (AÕS § 72 lg 1). Elamut Aarde1/Vaniku 6 valdavad ja kasutavad kaasomanikud 29. aprilli 1996. a kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe alusel. Kaasomanike kokkuleppe kohaselt ei kuulu ruum nr 28 kaasomanike ühiskasutusse, vaid seda kasutab kostja. Kohus asus seisukohale, et määrusega kinnitatud kokkulepet saab muuta vaid kaasomanike uus kokkulepe. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja lõpetas asjas menetluse TsKS § 218 p 3 alusel. Määruse motiivide kohaselt Tallinna Linnakohus on 29. aprillil 1996. a kinnitanud kaasomanike kokkuleppe elamu kasutuskorra kindlaksmääramises. V. Kirsipuu esitas 21. oktoobril 1996. a kohtule hagi samal alusel ja sama eseme suhtes, paludes elamu kasutuskorda ümber jagada. Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu määruse tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Erikaebuse kohaselt ei ole linnakohtu määrusega kinnitatud kaasomanike kokkulepet kaasomandis oleva asja kasutuskorra kindlaksmääramise kohta. Kuivõrd kaasomandi kasutamist reguleeriv kohtulahend puudub, siis ei ole õige ringkonnakohtu seisukoht asjas menetluse lõpetamiseks TsKS § 218 p 3 alusel. Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja puudub alus selle tühistamiseks. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu.