3-2-3-4-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. aprillil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, avaldaja A. Jefimenko ja AS-i Ravecom esindaja vandeadvokaat J. Kirikali osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. aprillil 1998. a Anatoli Jefimenko kohtuvigade parandamise avalduse alusel Harju Maakohtu 11. märtsi 1997. a otsuse AS-i Ravecom hagis Anatoli Jefimenko vastu 500 000 krooni saamiseks. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Stingo ja A. Jefimenko 15. septembril 1993. a laenulepingu nr 10/93, mille järgi AS Stingo laenas kostjale 500 000 krooni tähtajaga 15. september 1996. a. AS Stingo loovutas nõude 8. juunil 1994. a AS-le Ravecom. Kohus teatas kostjale hagiavalduse esitamisest ja kohustas kirjalikult kohtule vastama 6. jaanuariks 1997. a. ning hoiatas, et kohus võib asja lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja tähtajaks kohtule ei vasta. Kostja kohtule ei vastanud. Harju Maakohus rahuldas 11. märtsi 1997. a tagaseljaotsusega AS-i Ravecom hagi ja mõistis Anatoli Jefimenkolt välja 500 000 krooni ja riigilõivu 15 700 krooni. Kohus leidis, et asjas saab eelmenetluses teha tagaseljaotsuse. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita tähtaegselt ja kokkulepitud viisil. Kostja ei ole hagejale 16. septembriks 1996. a laenu tagastanud. Kohtuvigade parandamise avalduses märgitakse, et maakohus on asja läbivaatamisel rikkunud nii materiaalõiguse kui ka protsessiõiguse norme. Esitatud laenuleping on näilik tehing ja algusest peale tühine. Lepingust ei tulene, et A. Jefimenko oleks raha saanud. Hagile lisatud maksekorralduse järgi sai AS-lt Stingo 500 000 krooni AS Tarvo. Kohus saab TsKS § 166 alusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada, kui hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega on nõue tõendatud ja kui kostja ei ole kohtu antud tähtajaks kirjalikult vastanud. Hagiavaldus ja selle lisad anti tema abikaasale, kes neid aga talle ei edastanud. Asjaolu, et hagimaterjalid anti abikaasale, ei too kaasa õiguslikke tagajärgi avaldajale, s.t. kohtul puudus alus hagile vastamata jätmise tõttu teha tagaseljaotsust. Kohus ei kutsunud avaldajat kordagi istungile, mis iseenesest on TsKS § 318 lg 1 p 2 kohaselt otsuse kassatsioonkorras tühistamise aluseks. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis vastustaja, et A. Jefimenko avaldus on põhjendamatu. TsK § 276 lg 1 alusel on laenajal õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et ta raha või asju laenutajalt üldse ei saanud. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et hageja (laenutaja) oleks pidanud tõendama, et ta lepingu alusel on raha üle andnud. Avaldaja väited, et ta ei ole kohtukutset koos kirjaliku vastamise tähtajaga kätte saanud, on paljasõnalised. Kui avaldaja soovinuks AS-ga Ravecom sisuliselt vaielda, oli selleks võimalus menetluse taastamise (kaja) korras. Avaldaja ei esitanud Riigikohtule erikaebust apellatsioonikohtu määrusele, millega kohus jättis muutmata maakohtu kaja esitamise tähtaja ennistamata jätmise. Kohtuvigade parandamise avaldus ei saa asendada kassatsiooni korras erikaebuse esitamist. Kolleegiumi istungil jäi avaldaja avalduse ja hageja esindaja esitatud vastuväidete juurde.
Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus kuulub rahuldamisele ja kohtuotsus tuleb tühistada TsKS § 355 p 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Eelmenetluses asja lahendamise korra sätestab TsKS § 166. Kohtul on õigus omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada osas, mida hageja toetab ja mis hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega on põhjendatud, juhul kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud (TsKS § 166 lg 1 p 1). Kostjale hagi esitamisest teatamise korra sätestab TsKS § 164. Kui avaldus on menetlusse võetud, teatab kohus TsKS § 164 lg 1 kohaselt kostjale viivitamatult hagi esitamisest ning saadab kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud hageja nõudeid põhistavate dokumentide ärakirjad. TsKS § 164 lg 2 kohaselt peab kostja kohtule vastama. Kohus võib nõuda kostjalt kirjalikku vastust. Seejärel peab kohus veenduma, kas kostja temale saadetud materjali ja kohustuse kirjalikult vastata kätte sai. Sellise nõude sätestab TsKS § 201 lg 3, mille kohaselt kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega rahuldatakse hagi selles ulatuses, kui hageja nõudmine on kostjale kättetoimetatud hagiavalduses kirjas. Eelnevast tuleb otseselt, et hagiavaldus peab olema kostjale kätte antud. Kohtukutse kätteandmist reguleerib TsKS § 27 lg 3, mille järgi isikule antakse kutse kätte allkirja vastu kutsele lisatud teatisel, mis kohtule tagastatakse. Teatis tagastatakse kohtule ning kohtul on võimalus veenduda, kas kostjale on kätte toimetatud hagimaterjal koos lisadega. Toimikust ei nähtu, et avaldaja sai kätte hagiavalduse koos lisadega ja kohustusega kohtule tähtaegselt vastata. Seega puudus kohtul protsessuaalne alus eelmenetluses asja otsustamiseks tagaseljaotsusega. Samaleseisukohtale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud 20. märtsil 1996. a otsuses nr 3-2-3-9-96 (RT III 1996, 12, 172). Kohtuotsus on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud ning TsKS § 318 lg 1 p 2 kohaselt toob igal juhul protsessiosalise nõudmisest olenemata kaasa kohtuotsuse tühistamise. Juhindudes TsKS §-dest 355 p 2 ja 357, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Harju Maakohtu 11. märtsi 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Anatoli Jefimenkole 26. jaanuaril 1998. a makstud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.