3-2-1-37-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. märtsil 1998. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja L. Laarmaa, hageja M. Tammsaare osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. märtsil 1998. a Nordika Kindlustuse AS-i kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 1997. a otsuse Meelis Tammsaare hagis Nordika Kindlustuse AS-i vastu liikluskahju hüvitise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 20. veebruaril 1996. a. Tallinnas Pärnu maantee ja Kaevu tänava rsitmiku juures liiklusõnnetus, milles purunes hagejale kuuluva sõiduauto Opel Ascona esiosa. Liiklusõnnetuse põhjustas Andres Sillari, kes juhtis sõiduautot Opel Kadett. Mõlemad sõidukid olid kindlustatud KAS-is Eesti Aeromet, mis on äriregistrisse kantud Nordika Kindlustuse AS-na. A. Sillari tunnistas end liiklusõnnetuse tekitamises süüdi. Hagejale tekitati avariiga kahju 17 097,30 krooni. Kuna kostja on keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest, palus hageja kostjalt välja mõista liikluskahju hüvitise 17 097,30 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kolmas isik kostja poolel A. Sillari vaidles hagile vastu, väites, et ta ei ole liiklusõnnetuses süüdi ja õnnetuse põhjustas hageja ise, kasutades ebaõigeid juhtimisvõtteid. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi. Liikluskindlustuse seaduse § 6 sätestab, et kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel hüvitama kannatanule liikluskahju. Kostja seisukoht, et A. Sillari süü liiklusõnnetuses ei ole tõendatud ja A. Sillari poolt süü omaksvõtt pärast liiklusõnnetust ei tõenda tema süüd, ei põhine seadusel. Asjaolu, et A. Sillari hiljem enam oma süüd ei tunnistanud ja kostja keeldus seetõttu liikluskahju hüvitamisest, ei tähenda, et hagejal ei oleks põhiseaduslikku õigust pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks hagiga kohtusse. Linnakohus leidis, et A. Sillari süü liiklusõnnetuse toimumises on tõendatud. Liikluskindlustus seaduse § 27 lg 5 kohaselt hüvitab liikluskahju selle tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Kohus on andnud hinnangu esitatud tõenditele ning kohtuotsus on tõenditega vastavuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et linnakohus kohaldas hagi rahuldamisel liikluskindlustuse seaduse sätteid õigesti. Kassatsioonkaebuses palus kassaator ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kohtud ei ole kaasanud protsessi isikut, kelle õigusi ja kohustusi kohtuotsused mõjutasid. Andres Sillari juhitud sõiduauto omanikuks ja kindlustusvõtjaks oli Enn-Arno Sillari. TsKS § 318 lg 1 p 3 kohaselt on otsustamine isiku õiguste ja kohutuste üle, keda asja ei kaasatud, protsessiõiguse rikkumine. Kassatsioonkaebuse motiivide alusel tekib kassaatori kohustus hüvitada kahju alles pärast seda, kui on tuvastatud kindlustatu poolt kahju tekitamine ja on tekkinud kindlustatu kohustus kahju hüvitada. Seega ei olnud kassaatoril kohustust kahju hüvitada enne, kui hageja ja kolmas isik olid lahendanud omavahelise vaidluse.
Vastuses kassatsioonkaebusele leidis vastustaja, et ringkonnakohtu otsus on motiveeritud ja seaduslik. A. Sillari juhtis oma isale kuuluvat sõiduautot volituse alusel ning vastutab liiklusõnnetuse tagajärgede eest isiklikult kolmandate isikute ees. E.-A. Sillari protsessi kaasamist ei taotlenud ei kindlustusselts ega A. Sillari. Hagi rahuldades on kohtud õigesti tõlgendanud LKS § 27 lg 5 tehes kindlaks süüdlase liiklusõnnetuse tekitamises, mis on kindlustushüvitise väljamaksmiseks eelduseks. Kolleegiumi istungil jäi M. Tammsaar oma vastuses väljendatud seisukoha juurde. Kolleegium leidis, et kaebus ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus on õigesti kohaldanud liikluskindlustuse seaduse sätteid. Sõiduki valdajaks oli kooskõlas TsK §-ga 458 A. Sillari, kes tegelikult juhtis sõidukit. A. Sillari oli kaasatud kolmanda isikuna kindlustusseltsi vastu esitatud hagi menetlusse. Muud võimalust kostjalt kui liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandjalt hüvitist saada, kui seda kohtu kaudu nõuda, hagejal ei olnud. A. Sillari kindlustusandja keeldus kahju hüvitamast. Põhiseaduse § 15 annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Mingit muud korda vaidluse lahendamiseks selleks juhuks kui isik, kes on sündmuskohal end nõutavas vormis liikluskahju tekitamises süüdi tunnistanud kuid hiljem sellest loobub, seadus ette ei näe. Kohus tegi A. Sillari süü liiklusõnnetuse põhjustamises kindlaks menetluses, kuhu ta oli kaasatud ja kohtuotsuse seadusejõud laieneb TsKS § 242 lg 2 alusel A. Sillarile kui kolmandale isikule. Kohus on õigesti pannud kostjale kohustuse hüvitada liikluskahju LKS § 27 lg 5 alusel kui liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandjale. LKS § 13 lg 2 kohaselt on kindlustatu sõiduki omanik või isik keda sõiduki omanik volitas autot juhtima. Käesoleval juhul oli tegemist viimasega. Märgitud põhjusel ei olnud vajalik sõiduki omaniku kaasamine protsessi. Juhindudes TsKS §-st 346 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 1997. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja: J. Odar Liikmed: J. Luik, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.